Rivo Veski, www.tallinnapostimees.ee
Täna öösel avaneb Eesti Kunstiakadeemia (EKA) krundil ootamatu vaatepilt: keskööl saabub platsile eriveos betoonpaneelidega ning kaks kraanat ajavad oma haarmed laiali, et tõsta paika 50 meetri pikkune STT-paneelidest LAUD. Avamise järgselt laud värvitakse ja ehitatakse pingid.
Avamine neljapäeva öösel vastu reedet, s.o 10. mail kl 00.00.
Galerii LAUD on Kumu kunstimuuseumi näituse «Aedade järelelu» linnaruumiprojekt Tallinna kesklinnas. Tavapärase valgete seintega galerii asemel märgistab ruumi 50 meetri pikkune laud, mis «kaetakse» suve jooksul erinevate sündmustega.
Asukoht EKA krundil aktiveerib kesklinna trööstitult tühja parklaga ala ja loob alternatiivseid võimalusi nii kunstiürituste kui ka muude ettevõtmiste korraldamiseks.
LAUD pakub vahetut kunstikogemust väljakult möödujale - see on kohtumis- ja koosolemispaik, kus toimuvad töötoad, näitused, performance’id, filmi- ja muusikasündmused, piknikud ja peod. Külastajad on oodatud LAUDA aktiivselt kasutama. Kolm aastat tagasi alustati kunstiakadeemia lammutamist. Krundi ajutise hõivamisega toome EKA taas oma krundile.
Galerii ja tegevuspaik jääb avatuks kuni 9. septembrini.
Projekti initsiaatorid ja idee eestvedajad on Eve Arpo ja Grete Veskiväli rühmitusest You Must relax. Kaasautorid: Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve. Helikujunduse loob Taavi Tulev.
AS E-Betoonelement on sõlminud AS Merko Ehitus Eesti-ga lepingu, et projekteerida, toota ning transportida raudbetoonelemendid Peetri Selverile.
Peetri Selver hakkab asuma Tallinnast väljasõidul vahetult peale linna piiri paremal pool Tartu maanteed, aadressiga Veesaare tee 2, Rae vald, Harjumaa.
Ehitatava Selveri kogupinnaks saab olema ligi 6 500 ruutmeetrit, millest 3 000 ruutmeetrit võtab enda alla müügisaal, üle 1 000 ruutmeetri erinevad allüüripinnad ning parkla 350 parkimiskohaga.
AS-i E-Betoonelement töövõtt lõpeb käesoleva aasta mais, hoone valmib lõplikult käesoleva aasta novembris.
24.04.2013 hommikupoolikul toimus inimohvriga lõppenud tööõnnetus AS E-Betoonelement Harku tehases. Valmistoodangu laos teostati paneelide ümberladustamist. Ümberladustamise käigus vajus töötajale peale element, mis asetses teisaldatava betoondetaili kõrval. Töötaja suri saadud vigastustesse kohapeal.
Tööõnnetuse täpsemad asjaolud on uurimisel.
Avaldame sügavat kaastunnet hukkunu omastele.
Vaido Leosk
juhataja
Projekteerijatel ja kõigil teistel huvilistel on võimalik nüüdsest E-Betoonelemendi kodulehelt alla laadida nii AutoCADis kui ka Teklas kasutamiseks mõeldud õõnespaneelide ristlõiked, Teklas veel ka TT ristlõiked. Lisaks on Teklas ristlõigetele lisatud ka Picture lahtrisse eelvaliku lihtsustamiseks õõnespaneelide koormusgraafikud.
Ristlõiked leiab SIIT.
Head kasutamist!
Juba järgmise nädala kolmapäeval saab CABRO meeskonnaga kohtuda Tartus igakevadisel suurnäitusel Maamessil.
Messil tutvustatakse peamiselt kahte kaubamärki ja toodet: Acontank™ rõngasmahutid ja Aconsilo™ silohoidlad. Silohoidlate kohta täpsustab CABRO keskkonna- ja põllumajandustoodete divisjoni juht Kalle Kõllo: „Käesoleval aastal on silohoidlate puhul meeldivaks uuenduseks seinaelementides sulfaadikindla betooni kasutamine. See tagab seinte betooni oluliselt parema vastupidavuse agressiivsete silomahlade mõjudele, pikendades sel teel märgatavalt silohoidlate eluaega.“
Mess toimub AS Tartu Näitused messikeskuses 18.-20. aprillini ning on avatud neljapäeval kella 10.00-18.00, reedel kella 9.00-18.00 ja laupäeval kella 9.00-17.00.
Lisainfo: http://www.maamess.ee/
Kohtumiseni messil, boksis A-34!
Kaisa Gabral, Äripaev
Statistikaamet teatas, et ehitusmaterjalide tootjad olid ühed, kes tänavu veebruaris kenasti mahte kasvatasid. Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhi Meelis Einsteini sõnul tõid kasvu möödunud aastal alustatud projektid.
“Paljuski tuli kasv eelmisel aastal alustatud projektide lõpetamisest. Eks veidi tehti ka rohkem tööd, kuid jaanuar, veebruar ja märts on ehituses vaiksed kuud. Ühe kuu alusel pikemaid järeldusi teha ei saa. Mahud on väga väikesed, keskmisest suvekuust või müügikuust kordades väiksemad,” märkis Einstein, kelle sõnul märts ja mai tulevad jällegi kindlasti väiksemad. ”Palju sõltub ehituses ka ilmast. Sel aastal on märtsis külmem, möödunud aastal oli soojem ja sai teedeehitusprojektidega juba alustada. Sel aastal ei saa,” lisas Einstein.
”Sellist kasvu nagu oli veebruaris, me aasta lõikes näha ilmselt ei pruugi,” lisas ettevõtja ega osanud konkreetset ettevõtet välja tuua, kes oleks teistest edukam olnud. ”Kaubabetooni maht oli väga hea. Ehitusmaterjalide segment on väga lai. Üksikuid välja tuua ei osa,” märkis ta.
Ehitusmaterjalid ekspordivad peamiselt lähiriikidesse. ”Skandinaavia, Läti, Leedu veidi vähem ka Venemaa,” loetles Einestein riike. ”Krimeltel, kes teeb väiksemaid vidinaid, on võimekust eksportida kaugemale ka, kuid tavaline ehitusmaterjal üle ookeani ikka ei lähe,” lausus Einstein.
Rääkides veebruari ekspordist, siis võiks ka see veidi toetada veebruari kena kasvu. ”Eksport on meil stabiilsem kui koduturu tarbimine. E-Betoonelement on tubli eksportija näiteks,” kiitis Einstein.
Järgnevad kuud sellist kasvu nagu veebraris ilmselt ei näita. ”Praeguse pildi juures see pole reaalne. Ootame, et jääme tänavu mulluse tasemele. Võimalik, on ka väike tõus, aga sellist tõusu nagu veebruaris loota ei julge,” lisas ta.
Kaisa Gabral, Äripaev
Statistikaamet teatas, et ehitusmaterjalitootjad olid ühed, kes tänavu veebruaris kenasti mahte kasvatasid. E-Betoonelement hoiab sihikul eksporti.
"Meie tööstusel on see teema, et võrreldes eelmise aastaga on kohalik turg samal tasemel, kuid me oleme üritanud leida väljundit väljapoole. Ehitajad ennustavad turu langust ja me oleme väljastpoolt aktiivsust otsinud,” märkis E-Betoonelement ASi juht Vaido Leosk.
”Meil on siht eksportturgudele, kuna kohalikud turud pole väga optimistlikud. Ekspordime peamiselt Skandinaavia maadesse,” lisas Leosk.
Järgnevate kuude osas prognoosis Leosk sektorile tervikuna väikest kasvu, kuid kindlasti mitte sama optimistlikku kui veebruaris.
Eelmist aastat hindab Eesti Ehitusmatejalide Tootjate Liit positiivseks. 2013. aasta osas on ehitusmaterjalide tootjad aga tagasihoidlikumad.
Ettevõtete käibe järgi (2012. a 12 kuud, miljonit eurot) olid 10 parimat ehitusmaterjalide tootjatest järgmised ettevõtted:
1. OÜ Krimelte 76
2. AS Pipelife Eesti 27
3. AS Rudus 25,1
4. AS Saint-Gobain Ehitustooted 24
5. AS E-Betoonelement 21,7
6. AS Nordkalk 21
7. AS Saku Metall 19,1
8. AS TMB 13,5
9. AS Viking Window 12,9
10. AS Metus-Est 11,3
11. OÜ T-Tammer 9,9
Allikas: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Inga Jakobson, www.aripaev.ee
E-Betoonelement on osaline Soome suures raudteeehituse projektis, mis seob põhjanaabrite pealinna Vantaa lennujaamaga. Tehingu hinna jätab betoonitootja saladuseks, märkides, et see jääb ühe ja viie miljoni euro vahele.
"E-Betoonelemendile on tehing mitmeski võtmes märkimisväärne," rääkis E-Betoonelemendi juht Vaido Leosk. "Tegu on suure projektiga ning pikaajalise tootmisega," selgitas ta ja lisas, et see võimaldab tasakaalustada tootmist. Leping sõlmiti eelmise aasta detsembris ning tööd kestavad orienteeruvalt ühe aasta.
"Eesti turu projektid on tihti väga kokkusurutud tähtaegadega ja pingelised ega võimalda tootmist optimaalselt kasutada," märkis Leosk. Tema arvates teadvustatakse Soome ehitus- ning elemenditootmise sektoris Eestist paremini ühtlase tootmisvoo mõju üldisele efektiivsusele.
E-Betoonelement tehingu täpset numbrit avalikustada ei soovinud. "Jääb miljoni ja viie miljoni vahepeale," ütles Vaido Leosk. "Kahjuks pole meil õigust lepingu detaile täpsemalt avaldada," lisas ettevõtte turundusspetsialist Mari-Liis Tenno. "Selle projekti puhul sõlmis E-Betoonelement lepingu oma sõsarettevõttega, mistõttu me konkurentide ja hangete teemat ei kommenteeriks," ütles ta.
Leoski sõnul on see neile uus kogemus. "Tegu on infrastruktuuri projektiga. E-Betoonelement ei ole infrastruktuuriprojektidele Soome varem elemente tarninud," rääkis ta. E-Betoonelemendi jaoks on sisuliselt tegemist ka uue tootega. "Usun, et selle projekti kogemused leiavad rakendamist ka tuleviku tunneliprojektides nii Eestis kui Soomes," ütles Leosk.
2015. aastal valmiva Helsinki-Vantaa lennujaama raudtee ehitamise kogumaksumus on 675 miljonit. Selle kaitsetunneli raudbetoonist kaarekujulised lae-elemendid tarnib Soome partnerile Eesti ettevõtte E-Betoonelement.
2012. septembris hinnati lennujaama viiva metroo maksumuseks 655 miljonit eurot, Helsingi-Vantaa lennujaama Helsingiga ühendava raudtee projekt muutus kallimaks, kui lennujaama maa-alune pind osutus eeldatust happelisemaks. Põhjuseks lennukite glükoolil põhinevate jäätõrjevedelike agressiivsed lagunemisproduktid, mis lühendavad konstruktsioonimaterjalide eluiga. Asjaolu tekitas vajaduse kavandada lennujaama territooriumi alusele tunnelilõigule kaitserajatis.
"Kaitsetunnel kujutab endast kalju sisse lõhatud tunnelisse omakorda monteeritavast raudbetoonist tunneli konstruktsiooni rajamist, mis kaetakse spetsiaalse membraaniga," selgitas Tenno. Tema sõnul on tööd Parma OYga ära jagatud nii, et kahe ca 750 meetri pikkuse paralleelse kaitsetunneli konstruktsiooni seinaelemendid valmistab ja tarnib Parma OY ning tunneli lae kaarelemendid AS E-Betoonelement. "Meile teadaolevalt sellel lõigul teisi tarnijaid ei ole," lisas Tenno.
Mis on mis
E-Betoonelement tarnib kaitsetunneli tarbeks kokku ca 800 suurt kaarelementi ja ca 100 väiksemat.
Suure kaarelemendi pikkus (sille)- laius- kõrgus on 7,64 x 2,47 x 2,53 m ja mass 11,5 t elemendi kohta.
Summaarne elementide mass on natuke üle 10 000 tonni.
E-Betoonelement ja Parma OY kuuluvad mõlemad Consolis OY AB gruppi.
Kehärata on Helsinki lähipiirkonna kaherajaline reisijate transpordiks ehitatav raudtee kogupikkusega 18 km.
Lennujaama alt kulgeva tunneliosa kaevetöödega alustati 2009. aastal ja esialgsete plaanide kohaselt pidi Kehärata avatama liiklusele 2014. aastal, kuid seda lükati edasi aasta võrra ja praeguse seisuga peaks raudtee avatama juulis 2015.
Praeguseks on projekti eelarve kasvanud 675 miljoni euroni. Septermber 2012 oli summaks 655 miljonit, enne seda märtsis 2010 aga oli see number 605 miljonit.
Eelmisel aastal avatud Lennusadam on noppinud mitmeid auhindu. Sel nädalal lisandus Lennusadamale kaks auhinda – aasta betoonehitis ning aasta turundustegu. Lisaks pälvis vähem kui kuu tagasi meremuuseum ka aasta ehitusprojekti tiitli.
14. märtsil toimunud betoonipäeval tunnustas Eesti Betooniühing konkursil „Aasta betoonehitis 2012” võitjaid.
Aasta betoonehitiseks kuulutati Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine.
Konkursi peaauhinna vääriliseks tunnustati konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind läks Eesti Meremuuseumile ning arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ büroole. Parimateks konstruktoriteks tunnistati Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson ning ehitaja auhinna pälvis Nordecon AS. Betooni auhinna noppis konkursil Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.
Vesilennukite angaar on aastatel 1915-1917 projekteeritud ja ehitatud Taani firma Christian & Nielsen poolt, tolleaegsesse Miinisadamasse. Nimetatud õhukene koorik-konstruktsioon on selleaegse raudbetooni teooria ja praktika üks silmapaistvaim saavutus kogu maailmas.
Üheks taastamistööde suurimaks väljakutseks kujunes angaari kuplitesse tekkinud pragude täitmine – konstruktsioonile ohtlike pragude pikkuseks mõõdeti kokku 3,6 kilomeetrit. Kõik praod õmmeldi metallvarrastega kinni ja täideti spetsiaalse seguga. Kuplite alla on lisatud uus raudbetoonkiht, mis on taastanud nende tugevuse.
„Selles rekonstrueerimistöös on innovatsiooni rohkem kui paljudes uutes ehitistes. Lennusadama angaar näitab hästi betooni pikaealisust ning on betooni kui materjali populariseerijana väga oluline. Ehitajate töö väärib suurt tunnustust,“ märkis žürii.
Žürii esimehe Aadu Kana sõnul nimetavad eksperdid vesilennukite angaari restaureerimisprotsessi ehitusalaseks vägiteoks, kuna neid angaare polnud 95 aasta jooksul praktiliselt üldse remonditud ja nende seisukord oli ülihalb.
„Üheks selle meie oludes enneolematu rekonstrueerimisprotsessi eestvedajaks oli Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger, kes on 11 aasta jooksul Lennusadama angaaride uurimise ja rekonstrueerimise võimalikuks saamisega tegelenud,“ märkis Kana.
Konkursil jagati välja ka eriauhind, mille vääriliseks tunnistati arhitektuurse kontseptsiooni eest Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov).
Žürii tunnustas projekti kui parimal moel betooni populariseeriv hoone. „Väga puhtalt lõpuni välja peetud maailmatasemel arhitektuurne kontseptsioon. Kogu hoone on väga betoonilik, ka seestpoolt hästi betooni eksponeeriv. Suurepärane näide hoonest, kus betoon teenib arhitektuuri,“ märkis žürii.
„Aasta Betoonehitis 2012” konkursi žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Arhitektide Liidust – Ralf Lõoke, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Eesti Projektbüroode Liidust – Andres Saar, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast „Ehitaja”, Liivi Tamm ajalehest „Äripäev” ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”.
Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 49 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
