Pressiteade
17.12.2019
Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Aasta Betoonehitis 2019 konkursil osaleb 15 ehitist
Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2019” esitati 15 ehitist.
„Betooni, kui enamkasutatava kodumaise ehitusmaterjali mitmekülgsust iseloomustavad hästi tänavusele võistlusele esitatud tööd,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Nominentide hulgas on nii tõsiseid infraehitisi, avalikke hooneid ning kortermaju ja eramu,” lisas Roots.
Tiit Rootsi sõnul võib tänavuse konkursi aktsendiks lugeda ka terve Tallinn-city uue kvartali esitamist võistlusele, koos uute kõrghoonete ning mitme muinsuskaitsealuse hoone renoveerimisega.
Teiseks aktsendiks võib pidada põllumajandusehituse väärikat osalust betoonehitiste konkursil.
Eesti Betooniühingu juhatus kinnitas kõik võistlusele esitatud 15 ehitist „Aasta betoonehitis 2019” nominentideks.
„Tänu betooni ajas kestvatele omadustele on Eesti juurde saanud mitu olulist avalikku hoonet – Sisekaitseakadeemia peahoone, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi, kultuurikeskus Kaja,” ütles Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola.
2019.aastabetoonehitise tiitlile kandideerivad:
Vt. ka https://www.betoon.org/aasta-betoonehitis/ab-2019/
Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostusdemonstreerivad betooni kui kodumaise materjali eeliseid ja võimalusi.
Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus onolnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ningnõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.
Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, betooni ja raketiste tarnija.
Kahekümnendat korda korraldatava võistluse žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda NordicTsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad.
Võistluse žürii alustab tööd jaanuaris.
Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 11. märtsil 2020. aastal.
Taustainfo:
Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on üheksateist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.
2018. aasta Betoonehitiseks valiti – Eesti Kunstiakadeemia. Peaauhind, arhitektuur – Kuu Arhitektid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann. Tellija auhind: Eesti Kunstiakadeemia;
Vt. ka: https://www.betoon.org/aasta-betoonehitis/voistlusest/
Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 69 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 ettevõtet.
Lisainformatsioon:
Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,
Tel: 50 42 228; e-post:
www.betoon.org
http://www.eetl.ee
https://www.betoon.org/aasta-betoonehitis/ab-2019/
Traditsiooniline koolitus talve hakul uuendatud kavaga.
Koolituspäev on kasulik betooni tootjatele, ehitajatele, projekteerijatele, ehitusjärelevalvele,
ehitustööde tellijatele.
17. detsembri PÄEVAKAVA:
10.00 – Registreerimine ja hommikukohv
10.30 – Üldosa, betoonitööde planeerimine Kalev
Ramjalg Üldpõhimõtted, planeerimise loogika
12.00 – Talvised betoonid ja tarne Martin Trossek
Temperatuuri mõju betoonile. Betooni valik, transport ja pumpamine.
Kivinemisprotsessi jälgimine.
13.00 – Lõuna
13.45 – Kivinemise kujunemise hindamine Aivars Alt
15:00 – Kohvipaus
15:15 – Betooni järelhooldus, vead talvel,kivinemise hindamise harjutus Aivars Alt
16:30 – Koolituse lõpp
Osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 5,5 täiendõppe punkti.
Esitlusmaterjalid ja lõunasöögi kooli sööklas.
Tasuta parkimine kohtade olemasolul Ehituskooli hoovis.
Osalemise aluseks on registreerimine hiljemalt 12. detsembriks 2019 – registreerimisvormi leiad SIIT.
Koolituse hind 65€, Betooniühingu liikmetele 45€ (lisandub käibemaks)
Lisainfo:
telefon 648 1918, 50 36650
Sel aastal esitas E-Betoonelement Aasta betoonehitis 2019 konkursile neli hoonet: Hammerjack ärimaja, Töökoja 3 büroohoone, Vana-Kalamaja 6 ja 8 korterelamud ja Sära tee 11.
HAMMERJACK ÄRIMAJA
Esitamise põhjus: Betooni eksponeerimine selle eheduses, sealjuures kasutatud mitmeid viimistlusvõimalusi hoone nüansirikkuse väljatoomiseks. Tutvu lähemalt;siin.
TÖÖKOJA 3 BÜROOHOONE
Esitamise põhjus: Hoone oma lihtsuses presenteerib parimal moel betooni kasutust. Hoone eriliseim detail on massiivne betoonist varikatus hoone esiküljel. Tutvu lähemalt siin.
VANA-KALAMAJA 6 ja 8 KORTERELAMUD
Korterelamute viimistlus on väga mitmekesine. Nende majade puhul on kasutatud huvitavat ja kaunist kooslust mitmetest viimistlusviisidest: TiO2 elemente, patineeritud elemente, musta betooniga elemente. Tutvu lähemalt siin.
SÄRA TEE 11 BÜROO ja LAOHOONE
Modernse ja isikupärase arhitektuuriga büroohoone, millel on kõrged 11 meetrised pööratavad seinad ja mille varjualused kandepostid on vajaduspõhiselt erikujulised. Tutvu lähemalt siin.
Aasta betoonehitis 2019 konkursi võidutöö selgub 2020. aasta märtsis Betoonipäeval. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija ja betooni tarnija.
Eesti Betooniühing korraldab esmakordselt betoonist kohtvaiade teemalise koolituse.
Koolitus „Betoonist kohtvaiade ehitamine, arvutamine ja konstrueerimine“ toimub 13. novembril Tallinna Ehituskoolis.
Koolitus on kasulik projekteerijatele, ehitajatele, järelevalve inseneridele ja betoonitootjatele.
PÄEVAKAVA:
10.30 Registreerimine ja hommikukohv
11.00 Sissejuhatus
Kohtvaiade liigitus, terminid ja definitsioonid.
Selgitus armeerimata kohtvaiade probleemi kohta. Päevajuht Riho Oras
11.20 Kohtvaiade ehitamise praktika Eestis
Kohtvaiade tehnilised võimalused.
Pinnast väljatõrjuvad vaiad.
Nõuded puurmasina töötasapinnale. Veikko Vapper
Kelliga puuritavad vaiad. Manteltoruga toetatud puurauk, savilahusega kindlustatud puurauk, ostsillaatori kasutamine.
Meetodi eelised ja puudused. Materjalidest. Kristjan Jassik
CFA-vaiad, puurvaiadest tugiseinad CCFA meetodil.
Erinevate meetodite eelised ja puudused. Materjalidest .
Vaiade koormuskatsed.
Kogemused ehitusgeoloogiliste uuringute osas.
Vaiade terviklikkuse mõõtmine. Martin Vaga
12.50 Lõuna
13.50 Kohtvaia betooni tugevus
Varutegurid ja sellest tulenev arvutustugevus.
Betooni tugevuse reaalne ajaline areng. Peeter Paane ja Riho Oras
14.10 Geotehnilised uuringud
Geotehnilised uuringud vaia kandevõime arvutamiseks ning vajalik geotehniliste uuringute maht. Vaia geotehniline arvutamine. Lehar Leetsaar
14.40 Kohtvaiade arvutamine ja konstrueerimine
Kohtvaia kui betoonelemendi arvutus ja konstrueerimine vastavalt standardile EVS-EN 1992 1-1 “Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine” Johannes Pello
15.40 Diskussioon, ettepanekud edasiseks tegevuseks
16.00 Koolituse lõpp
Osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 5,0 täiendõppe punkti. Tasuta lõunasöök kooli sööklas ja parkimine kohtade olemasolul kooli parklas.
Osalemise eelduseks on registreerumine hiljemalt 7. novembriks 2019. Registreeumiseks tuleb saata registreerumisvorm (mis on leitav siit) aadressile .
Koolituse hind 65 €, Eesti Betooniühingu liikmetele 45 €. Hinnale lisandub käibemaks.
Lisainformatsioon:
Telefon: 648 1918
E-post:
http://www.betoon.org
Eesti Betooniühing
Pressiteade
15.10.2019
Betooniühing avaldas uue juhendi – BÜ9: Betoonelementide tolerantsid
Eesti Betooniühing andis välja uue juhendi – „BÜ9: Betoonelementide tolerantsid”. Esmakordselt eesti keeles ilmuv juhendmaterjal koondab ja annab kommenteeritud ülevaate betoonelementide valmistamise ja ehitamise standardite ja juhiste kohastest tolerantsinõuetest.
„Betoonelementidest ehitamisel tehakse suurem osa tööst konstruktsioonide valmistamisel sisetingimustes,” sõnas raamatu töörühma juht Vaido Leosk. „Eesti heitlikku kliimat arvestades on see oluline tegur, saavutamaks kontrollitud head kvaliteeti,” lisas Leosk.
Ökonoomse ehitamise tagab asjatundlik ja elementehituse eripära arvestav projekteerimine ning asjakohaste tehniliste oskuste olemasolu nii elementide kvaliteetsel valmistamisel kui nende paigaldustöödel.
Vaido Leosk: „Selleks, et tagada projekteerimise lähteülesande kohase ehitise püstitamine, peavad olema kindlaks määratud toodete valmistamise, paigaldamise ja mahamärkimise tolerantsid (kõik kokku ehitustolerantsid) ning nende rakendamine tehases ja ehitusplatsil.”
Juhend „BÜ9: Betoonelementide tolerantsid” on valminud Eesti suuremate betoonvalmistoodete valmistajate ja teiste ehitusala asjatundjate koostöös. Juhendi koostamise käigus ammutati lisateavet mitmetest materjalidest, olulise teabeallikana kasutati Rootsis ja Soomes välja antud juhendmaterjale.
Juhendi „BÜ9: Betoonelementide tolerantsid” töörühma kuulusid: Vaido Leosk (E-Betoonelement AS), töörühma juht, Kirsti Aeg (Framm AS), Andres Hirve (Inseneribüroo PIKE OÜ), Aare Lessuk (E-Betoonelement AS), Urmas Paas (TMB Element OÜ), Jürgen Paat (Muuga Betoonelement AS), Tanel Tuisk (Tallinna Tehnikaülikool), Ahto Tuuling (Lasbet Tootmine AS), Toomas Vainola (Eesti Betooniühing) ja Enno Rebane (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit).
Betooniühingu uue juhendi esitlus toimus 10. oktoobril Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimunud “Betooni tehnoloogiapäeval”.
Raamatu ilmumisandmed:
BÜ9: Betoonelementide tolerantsid.
Juhendi töörühm: Vaido Leosk – töörühma juht, Kirsti Aeg, Andres Hirve, Aare Lessuk, Urmas Paas, Jürgen Paat, Enno Rebane, Tanel Tuisk, Ahto Tuuling, Toomas Vainola.
51 lk.
Joonised: Villu Salin; AS E-Betoonelement
Kujundus: Eneken Moorlat.
Trükk: AS Pakett, 400 eksemplaris.
ISBN 978-9949-999-33-0.
Uus juhend on saadaval Eesti Betooniühingus, samuti Ehituskeskuses.
Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 66 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Lisainformatsioon:
Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,
Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,
Tel: 50 366 50; 648 1918; e-post:
Eesti Betooniühing
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Pressiteade
Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutasid välja konkursi „Aasta betoonehitis 2019”. Konkursi eesmärgiks on tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet ning kaasaaidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule.
„Eesti jätkuv linnastumine toetub tugevalt betoonist ehitamisele,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Nii infrastruktuur kui hoonete ehitus põhineb paljuski betoonil,” lisas Roots.
Tiit Roots’i sõnul on betoon kui enimkasutatav kodumaine ehitusmaterjal ka sellel aastal taas hulgaliselt kasutamist leidev.
„Kutsume valmivate ehitiste loojaid oma väärtehitisi meie võistlusele esitama,” sõnas Tiit Roots.
Betoonehitise konkursile võib esitada:
– ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2019. aasta jooksul;
– ehitisi, mida ei ole antud konkursile varem esitatud.
– Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.
Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakseobjekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ning nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.
Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija, betoontoodete tootja ja betooni tarnija.
vt ka: Konkursi tingimused
Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.
Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 2. detsember 2019. a.
Võitja kuulutatakse välja 20. üleriigilisel Betoonipäeval 2020. aasta märtsis.
Betoonehitiste konkurss on vanim Eesti ehitusvaldkonna võistlus, mida on korraldatud alates 2000. aastast, tänavu juba 20. korda.
2018. a. Betoonehitiseks valiti – Eesti Kunstiakadeemia. Konkursi peaauhind – Kuu Arhitektid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann.
Tellija auhind: Eesti Kunstiakadeemia; Konstruktori auhind: Inseneribüroo Printsiip OÜ (Tõnu Peipman, Piret Lindma, Andres Sokk, Tom Arula); Sisearhitektuuri auhind: Pink OÜ (Tarmo Piirmets, Raul Tiitus); Ehituse peatöövõtja: Astlanda Ehitus OÜ; Betoonitööde auhind: Maru Betoonitööd OÜ, Savekate OÜ; Betooni auhind: Betoonimeister AS, Rudus AS; Betoontoodete auhind: Framm AS, Paneelivabrik OÜ; Raketiste auhind: Peri AS, Ramirent Baltic AS.
2017. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – tellija Mait Rõõmusaar.
2016. a. Betoonehitis – Eesti Rahva Muuseum. Peaauhind – DGT Architects (Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane).
2015. a. Betoonehitis – Ihaste sild. Peaauhind – Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (Juhan Idnurm ja Siim Idnurm).
2014. a. Betoonehitis – Tondiraba Jäähall. Peaauhind – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.
2013. a. Betoonehitis – Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd. Peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija).
2012. a. Betoonehitis – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton.
2011. a. Betoonehitis – heliskulptuur Cromatico. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne.
2010. a. Betoonehitis – eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.
2009. a. Betoonehitis – Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.
2008. a. Betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.
2007. a. Betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.
2006. a. Betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.
2005. a. Betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.
2004. a. Betoonehitis – Ülemiste Hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.
2003. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel.
2002. a. Betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.
2001. a. Betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.
2000. a. Betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil.
Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 66 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 63 ettevõtet.
Lisainformatsioon:
Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees
Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,
Tel: 648 1918; 50 366 50; e-post:
Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel: 648 1918; 51 82 662; e-post:
E-Betoonelemendi meeskond on 10.-12. oktoobrini Jyväskyläs, Soomes, kus toimub põllumajandusmess KoneAgria 2019.
Põllumajandusmessi külastajatel on võimalik tutvuda Cabro™ betoonelementidest Acontank™ vedelsõnnikuhoidlate lahendusega.
Mess on avatud:
Neljapäeval ja reedel 9.00-17.00.
Laupäeval 9.00-16.00.
Kohtume juba neljapäeval Jyväskyläs messiboksis A120!
Lisainfo: http://www.koneagria.fi/fi
PRESS
Harju Elu, september 2019
E-Betoonelement, mis kuulub Euroopas juhtivate betoonelementidest lahenduste pakkujate kontserni Consolis, tarnib maailmatasemel hoonelahendusi siia Eestisse kui ka Skandinaaviasse. Ettevõte on teinud Eesti turul mitmeid märkimisväärseid projekte nagu näiteks: Harju maakohus, Maanteemuuseum, Ülemiste, Rocca al Mare, Kristiine keskused ja Mall of Tallinn T1, samuti mitmed tootmishooned ja terviklikud korterelamute lahendused nagu Pöörise, Järve tornid, Toom-Kuninga jne.
E-Betoonelemendi soov parimaid ehituslahendusi pakkuda, ajendas ettevõtet tugevdama fassaadide viimistlusviiside valikuvõimalusi ning selleks tehti investeering Harku tehasesse, ostes täisautomaatse lihvimisliini töödeldud pindade tootmiseks. Uus täielikult automatiseeritud tootmisliin ühendab endas turu parima tehnoloogia ja võimaldab toota mitmesuguseid eksklusiivseid pinnaviimistlusi nagu lihvitud (terrazzo), masin-harjatud (brushed), klombitud (hammer-brushed) ja pesubetoon. Lisaks pealmistele seinapindadele on masin võimeline töötlema ka elementide servasid ning elementide avade servasid, lisavõimalus on töödelda ka kumeraid ja lainelisi pindu
Kas seoses uue tootmisliiniga vajate ka spetsialiste?
Alar Salum, Consolis Baltikumi üksuse juht: „Jah, otsime pidevalt uusi tulijaid, kes eelistavad liikumist soosivat tööd – tehases vajame betoonelementide valmistajaid ja viimistlejaid. Töö on rahvusvahelises ettevõttes, see on stabiilne ning boonustena pakume isiklike sündmuste- ja sporditoetusi.”
Kas teil on ka kontoris vabu ametipositsioone?
Alar Salum: „ Jah on – otsime projekteerijaid. Kuna pakume täisteenusega betoonelementlahendusi, siis on meie inimestel ainulaadne võimalus näha jooniseid ja seda, kuidas joonised muutuvad reaalseteks elementideks ja reaalseteks hooneteks. Ootame oma majja uusi projekteerijaid, kes on huvitatud maailmatasemel programmide kasutamisest nagu Tekla ja BIM. Kõik insenerid saavad teadmised ja kogemused maailma tipptasemel betoonelementide tootmise valdkonnas. Näen Baltikumis suurt potentsiaali ja tahame kasutada ära kõigi regioonis asuvate üksuste parimad praktikad, alates projekteerimisalastest ekspertidest kuni tootmis- ja eksporditegevusteni. ”
Mida peaksid uued tulijad teadma töökeskkonnast ja ohutusest teie ettevõttes?
Alar Salum: „Consolise ettevõtted kogu maailmas, nagu ka E-Betoonelement siin Eestis, pööravad suurt tähelepanu ohutuse ja keskkonna küsimustele. Töötame pidevalt ohutusprogrammide kallal ja korraldame kord aastas ohutuspäeva, kus keskendume ainult ohutusküsimustele, näiteks siin Harku tehases pole tööõnnetusi olnud enam kui aasta jooksul. Samuti teeme kõik ökoloogilise jalajälje vähendamiseks – näiteks ehitasime uue lihvitud fassaadide tootmisliini jaoks veepuhastusjaama, et taaskasutada juba kasutatud vett. Kõik need algatused ja täiustused võimaldavad meil olla uuendusmeelsed ja kvaliteedile orienteeritud ettevõte. Kõik andekad inimesed on oodatud meiega liituma!”
10. oktoobril toimub Tallinna Tehnikakõrgkooli saalis (Pärnu mnt 62) Betooni Tehnoloogiapäev. Üritust korraldavad Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikakõrgkool juba 14. korda.
Päevakava on tihe ja põnev:
11.40 Registreerimine
12.00 Avasõnad
12.10 Betooniühingu juhendi BÜ9 “Betoonielementide tolerantsid” esitlus.
E-Betoonelemendi esindajana astub üles juhendi töörühma juhina, Vaido Leosk.
12.25 Betooni 3D printimine. Minevik. Olevik. Tulevik.
Andrus Liblik, OÜ Haragrupp
13.10 Kõrghoonete planeerimisest ja ehitamises Helsingi REDI kvartali näitel.
Mart Urbas, Kontek Int AS
14.10 Kohvipaus IV korruse fuajees
14.50 Auhind-Betoonisõber 2019
15.00 Praktiline BIM ehituses NOBE näitel.
Maidu Tamm, Nordecon Betoon OÜ
16.00 Haabersti ristmiku viadukti ja tunnelite ehitusest.
Martin Taal, Nordecon AS
17.00 Tehnoloogiapäeva kokkuvõte
Osavõtutasu on 65 eurot, Eesti Betooniühingu liikmetele 45 eurot. Hinnale lisandub käibemaks 20%
Kõrgkoolide päevastele üliõpilastele ja õppejõududele on sissepääs tasuta.
Osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 4,0 täiendõppe punkti.
Ära jää ilma võimalusest uusi teadmisi ammutada ja ole kindlasti kohal!
PRESS
Kinnisvarauudised, Ehitusuudised, september 2019
Epp Alatalu
Arhitektid ja projekteerijad on BIMi paremaid pooli juba tundma õppinud ja kasutavad seda. Ka ehitusprofessionaalid koordineerivad oma tegevusi samade failide toel. Ehitusinfo modelleerimise (BIM) abil on leitud lahendusi probleemidele distsipliinide vahelises koordineerimises.
Aga senine ühilduvus ei paku piisavalt tuge ehitise elukaare põhiosa tegutsejatele – kinnisvara haldajad ja hooldajad on suuresti e-platvormide ootel või ei ole üldse teavitatud. Urmas Mardi Korteriühistute Liidust vabandab, et eelnõusid on palju ja see teema on kuidagi märkamata jäänud ning neil kompetentsi ei ole.
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmed on tegevust toetavate digivõimaluste üle arutanud, kinnitab tegevjuht Jüri Kröönström. “Maja on juba ideest teostuseni sama tarkvaraga kirjeldatud, kõik räägivad „sama keelt“ ning sealt edasi võiks olla kinnisvara hooldajatel lihtne ka kaableid ja torusid leida, mis väljavahetamist vajavad.“ Ta teab, et asekantsler Jüri Rassi eestvedamisel toimetatakse MKMs elukaare portaali kallal, et seal peaks lahendus ka neile loodud saama.
„Valdav osa Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmeid on väikesed ja keskmised ettevõtted, ning enamikul ei ole BIMi jaoks investeerimine rahaliselt võimalik. Lisaks tarkvarale on vaja ka inimesi koolitada, et sellest kõigest kasu oleks,“ räägib Kröönström. Samas teab ta ettevõtteid, kes katsetavad.
ASi Kapitel juhatuse liige, arendusdirektor Indrek Moorats ütleb, et BIM on kinnisvara halduses ja hoolduses kindlasti oluline. See lähenemine loob uued efektiivsed võimalused informatsiooni haldamiseks ja kasutamiseks kompleksetel ning keerukatel rajatistel nagu tänapäeval valmivad. Ühest küljest on BIMist abi tohutult suurte andmemahtude korrastamisel, see juba iseenesest on suur väärtus. Aga teisest küljest võimaldavad süstematiseeritud andmed ja nendega oskuslikult ümber käimine palju – alates hooldustööde nutikamast planeerimisest kuni masinõppe võimalusteni välja. Rääkimata sellest, et haldus-hooldustiimil on võimalik oma sisendeid anda ja tulemusi hinnata hoone projekteerimise-planeerimise käigus, sõnab Moorats.
Kõik maja elukaare etapid kaasatud
Indrek Mooratsi sõnul tuleb kahjuks tunnistada, et võrreldes ehitusega teeb haldus praktikas alles esimesi tõsiselt võetavaid samme ja õigete-mõistlike programmide valimine on keerukas. Rahvusvahelised võimsad tarkvarad ei ole oma maksumuse ja keerukuse tõttu leidnud meie turul palju kasutust ning kohalikud tarkvaraarendajad alles hakkavad võimalustest aru saama. Seetõttu on hetkel pigem kasutuses formaadid, mida projekteerijad ja ehitajad oma igapäevatöös kasutavad. Loomulikult nähakse suurt potentsiaali avatud ifc-formaadist, mida ta ka ise pooldab. Kapitel rajab kõik oma uued kinnisvaraarendused kasutades BIM lähenemist. „Kaasame juba üsna varajases faasis haldusmeeskonna kogu protsessi, et saada parim võimalik lahendus ka haldus-hoolduse vajadustest lähtuvalt,“ ütleb Moorats.
Rohkem on arvuliselt neid kinnisvara haldureid kes on hetkel rahul ka olukorraga, kui on kasutusel ühine dokumentatsioon, ühilduva tarkvara kasutamise eel leiaks lihtsalt üles õigete ja selgete pealkirjadega dokumendid. Keskmist kinnisvarahaldurit aitab täna palju ka 2D pilt, 3D või 4D pilt olgu tulevikuvaade. Arvatakse, et BIM ei ole imerohi, vaja on korralikku haldustarkvara, olemasolevad on kas kohmakad, väga kallid või alles poolikud.
Reminet töötab lahenduste nimel
20 aastat tagasi asutati Reminet OÜ, et pakkuda Eestis innovatiivseid IT-lahendusi kinnisvara korrashoiuks, põhimõttel, et iga organisatsiooni edu üks alustala on võime hoida ja hallata oma varasid parimal moel. Selleks oli aga vaja lahendust, mis annab ülevaate kõigist organisatsiooniga seotud füüsilistest varadest ja nende seisukorrast, tagades värsketele andmetele samal ajal lihtsa ligipääsu nii töötajatele kui juhtidele. 2000. aastal võeti kasutusele Bostonist pärit ARCHIBUS tarkvara, mis pakub terviklikku suhtluskeskkonda kõigile osapooltele – omanikule, haldajale ja kasutajale.
Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs kõneleb kinnisvarakorrashoius kasutatava tarkvara teemal entusiastlikult, mitte ainult sellepärast, et on kogenud sel teemadel koolitaja, vaid ka selle mõjul, et vahetult enne vestlust on veetnud mitu tundi kodus, kus oli vaja vahetada kraanikausi sifoon. Kui nende maja torumees oleks saanud vaadata juba enne tööga alustamist kraanikausi kohta käivat infot, oleks ta teadnud vajaliku jupiga kohale tulla ega pidanuks raiskama aega olukorraga tutvumisele ja poest osa toomisele. Info maja ja selles kasutatud seadmete kohta saab tarkvarasse kogunema hakata projekteerija ja ehitaja tegevuse ajal ja jõuaks nii omaniku kätte koos kinnisvara ostudokumentidega, täpselt nagu autol on hoolduspäevik. Täna aga hooldajatel nii täpset infot ei ole, nii kulub rohkem aega ja see on teadagi kulu nii töövõtjale kui ka tellijale.
Tema sõnul on oluline ehitise mudeldamine – mõelda ette, panna info liikuma IT-lahendustes mööda ehitise elukaart. „Tänapäeval ehitatakse maja 50 aastaks, sellest 2-3 aastat teevad tööd arhitekt, projekteerija ja ehitaja, ülejäänud aja jooksul tuleb tegeleda hoone korrashoiuga,“ räägib Kaia Kirs. Korrashoid on õige termin, mis ühendab nii halduse (omanik, raha, lepingud) kui hoolduse (seadmed ja pinnad) teemad.
Ehitise mudeliga seotud tehnoloogia pole veel sealmaal, et korrashoidjal oleks seda mugav kasutada, ka pole kokku lepitud talle vajalikes andmetes. Arhitekti, projekteerija ja ehitaja poolt loodud ehitise teostusmudel vastab heal juhul sellele, millisena maja valmis sai, kuid info, mida korrashoidjad vajavad, on erinev. Projekteerija ja ehitaja koostöös luuakse andmed, mis on neile tööks vajalikud. Ühes IT-keskkonnas toimetades, on näiteks kontrollitud erinevate elementide võimalikud ristumised. Välistatud on, et betoontalad jääksid valmisehituses trepiastmetele ette. Korrashoidjad peavad oma soovitud andmed kirjeldama juba hoone kavandamisel, nii saavad nad maja vastuvõtul valmis töökeskkonna kohe kätte. ARCHIBUS tarkvara kasutades hallatakse kinnisvara üle maailma, koostöös partneritega otsitakse lahendusi kuidas visualiseeritud andmemudel oleks korrashoius kasutatav.
Kaia Kirs lisab, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on visioon teha kogu Eesti ehitatud keskkonnast digikaksik, ent millal saab uue projekteeritava hoone digikaksik igapäevaseks, hetkel ei tea.
Ehitusvaldkonna digitaliseerimine sõltub sellest kuidas ehitise elukaare osapooled üksteisest aru saama hakkavad ja kuidas ka erinevad tarkvarad omavahel suhtlema hakkavad. Selleks on vaja ühiselt kokkulepitud standardeid ehk ühist keelt. MKM välja kuulutatud riigihanke tulemusel on Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli teadlased koos praktikutega loomas selleks ühiseid reegleid, et tehnoloogia toetaks info liikumist reas: arhitekt-projekteerija-ehitaja-ehitusjärelevalve-korrashoidja.
Indrek Moorats usub, et eestlasliku IT-nutikuse ja talupoegliku ratsionaalse vajaduspõhisuse toel on lähitulevikus ka kinnisvara halduses näha huvitavaid arenguid BIM võtmes.
Ehitusvaldkonna osapooled – arhitektist korrashoidjani on riigi toel loomas e-Ehituse platvormi, mida saavad suhtlemiseks ja info jagamiseks kasutada nii ettevõtjad kui riik ja kohalikud omavalitsused. Kindlasti on ehitise kavandamise ja valmimise käigus vaja võtta näiteks load riigiametitest või KOVidest ja eesmärk on see võimalikult lihtsaks teha – olgu see detailplaneering, projekteerimisluba või kasutusluba. Platvorm vähendab suhtlemist e-maili ja telefoni teel ning muudab kogu protsessi ka läbipaistvaks ning vähendab ajakulu.
———–
Consolis gruppi kuuluva E-Betoonelemendi projekteerimisosakonna juhataja Jaanus Olop kirjeldab, et nende ettevõttes projekteeritakse, toodetakse ja paigaldatakse tänasel päeval kõik uued tööd BIM tarkvaras: kõik elementide andmed kantakse mudelisse ja kõik andmed saab vajadusel mudelist välja võtta. Tihti soovivad kaubanduskeskuste ja büroohoonete haldajad tulenevalt ruumide kasutajate vajadusest teha hoones muudatusi ja rekonstrueerimistöid. Varasemate aegadega võrdluseks räägib ta, et kui hoones on vaja midagi ümber ehitada, seinu eemaldada või lisada tulenevalt ruumikasutuse muutusest, siis peab kõigepealt üles leidma kõik ehitise eelneva eluea jooksul ja erinevatel aegadel tehtud muudatuste joonised ja muud dokumendid ning neid ükshaaval uurima ja kokku viima. Tuleb loota, et kõik varasemad tööd on korrektselt dokumenteeritud ja dokumendid üles leitud.
Jaanus Olop: „Uuematel objektidel BIM tarkvara kasutades on nii, et juba ümberehituse soovi korral vaadatakse võimalustele mõeldes BIM mudelist järele, kuidas teistpidi koormamised, seinte lisamised ja äravõtmised ehitisele mõjuda võivad, eeskätt ohutuse seisukohast. Kui muudatusi tehakse, tuleks need fikseerida kindlasti ka BIM mudelis, et hilisemategi ümberehituste võimalikkust ja variante tehtud töid arvesse võtvalt hinnata,“ lisab ta. Lisaks on moodsa tehnoloogia võimaluste ärakasutamine kindlasti ka hoone ohutuse tagamise küsimus.
Allikad:
BIM toob kinnisvara haldusesse huvitavad arengud
BIM on kinnisvara korrashoius veel vahekasutatud
Foto allikas: epfl.ch
