Laitses avati uutele reisirongidele kohandatud ooteplatvorm

Laitses avati uutele reisirongidele kohandatud ooteplatvorm

30. oktoobril avati Laitses uutele reisirongidele kohandatud ooteplatvorm, kuhu tarnis elemendid E-Betoonelement. Töövõttu kuulusid ka projekteerimine ja transport. Lisaks Laitsele tarnib E-Betoonelement elemendid kokku 15 platvormile Saue-Riispere Keila-Paldiski liinil. E-Betoonelemendi infrastruktuuri toodete juht Kairet Luiga tunneb rõõmu uute platvormide ehitamise üle: “hea meel on osaleda parema elukeskkonna loomises.”

Kahe ja poole aasta jooksul on Eesti Raudteel plaanis ehitada 111 uut platvormi üle Eesti. Ümberehituste käigus ehitatakse ooteplatvormid madalamaks, et nad vastaksid uuele eurostandardile, mis on vajalik seoses uute reisirongide kasutuselevõtuga. Kogu projekt peaks praeguste kavade kohaselt valmima 2010. aasta lõpuks. Uued elektrirongid saabuvad Eestisse aastatel 2012-2013 ning diiselrongid 2013-2014.

Laitse ooteplatvormi avamine

E-Betoonelement alustas Maanteemuuseumile graafilisest betoonist seinaelementide tootmist

E-Betoonelement alustas Maanteemuuseumile graafilisest betoonist seinaelementide tootmist

Objekt: Maanteemuuseumi välialad
Asukoht: Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa
Tellija: Kagu Teedevalitsus
Arhitektid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik ja Pelle-Sten Viiburg, Arhitektuuribüroo Salto OÜGraafiline betoon
Peaehitaja: AS KPK Teedeehitus
Elemenditöövõtt: AS E-Betoonelement

Käesoleval nädalal alustati E-Betoonelemendi Harku tehases graafilise betooni viimistlusega elementide valmistamist Maanteemuuseumi väliala ehitusele. Valminud on juba ka esimene graafilisest betoonist element, millel on kujutatud kasemetsa.

Graafilise betooni viimistlusega elemendid on osa ideest kujundada Maanteemuuseumi välisekspositsiooniks olev TEE, mis kulgeb läbi ajaloo. Käänuline teekond võimaldab teed ja sellega kaasnevat ruumi esitleda nii, et vaateväljas on korraga üks aeg ja koht. Igale rajatud teelõigule vastab mingi teadaolev(olnu) teekatkend Eestimaalt või vanalt Liivimaalt. Näiteks on sootee rajamise eeskujuks Kata-Heinasoost leitud ja väljakaevatud sootee lõigud. Teeruumide näitusel eksponeeritakse ka teadaolevaid ja konteksti sobivaid ajaloolisi teepäraldisi nagu miilikivi, verstaposte, tarasid, teeviitu, silte, fassaade jne.

Liikumist teel saadavad graafilised betoonpinnad, millede täpsus ja teravusaste on võrreldavad vanade, veidi räsitud mustvalgete fotode või filmikaadritega.

Maanteemuuseumi väliala valmib 2010. aasta suveks.

Lisainformatsioon: http://muuseum.mnt.ee/?D=201

Graafiline betoon

Graafilisest betoonist sootee-elemendid laiusega 3×5 m

Esimesena Eesti raudbetoonelementide tootjatest esitleb E-Betoonelement oma lahendusi 3D-s

Esimesena Eesti raudbetoonelementide tootjatest esitleb E-Betoonelement oma lahendusi 3D-s

Esimesena Eesti elemenditootjatest võttis E-Betoonelement lahenduste väljatöötamisel, projekteerimisel ja esitlemisel kasutusele 3D mudelitel põhineva tarkvara Tekla.

Uus tarkvara annab ehitatavast hoonest oluliselt parema ülevaate juba selle kavandamise käigus. Projekteerimise faasis võimaldab see teostada kergemini kõiki hoone konstruktsiooniga seotud muudatusi ning vead on lihtsamini ennetatavad. On teada, et hoone projekti ja ehituskulude vahel on oluline seos: vigade parandamine „joonestuslaual“ on kordi odavam kui ehitusplatsil.

Uus süsteem võimaldab veebipõhiselt lahendusi esitleda ning see on kõigile kättesaadavas keskkonnas: kõikjal, kus levib internet, on ka ligipääs projektile. Tulevase hoonega saab tutvuda sinna sisenedes, seal ringi liikudes, hoonet igast küljest vaadates ja seda lõigates.

3D mudeleid kasutades on lihtsam montaažigraafikuid koostada ja paigaldustöid planeerida, kuna ekraanil on kuvatud kõikide elementide asukohad. Enam ei pea paneeli asukoha leidmiseks kümneid jooniseid lehitsema.

Tulevikus on plaanis 3D mudeleid veelgi edasi arendada, jõudmaks projektijuhtimise mooduli rakendamiseni, mis võimaldab jälgida ehituse kulgu reaalajas.

Lisainformatsiooni saamiseks külasta tarkvara pakkuja kodulehte www.tekla.com
Mudelite vaatamiseks leiad installeerimisjuhendi siit (inglise k).
Näidisprojektiga tutvumiseks loe ka eesti keelset kasutusjuhendit.

3D-1   3D-2

Tuulutatavad vundamendid tagavad eramu püsimise probleemideta aastakümneteks

Tuulutatavad vundamendid tagavad eramu püsimise probleemideta aastakümneteks

Vundamentide peamiseks ülesandeks ja eesmärgiks on kanda hoonelt tulenevad koormused üle pinnasele, mistõttu on see maja ehitamisel üks olulisemaid komponente. Korralikult ehitatud vundament tagab hoone püsimise läbi aastakümnete.

E-Betoonelement tutvustab Soomes laialdaselt kasutust leidnud ja Eesti tingimustesse kergesti ületoodavat uut tehnoloogiat vundamentide ehitamiseks – õõnessokliga vundamendid. Tehnoloogia seisneb õõnespaneelidest sokli ehitamises, mille puhul maja alla jäetav ventileeritav ruum hoiab hoonest eemal maa seest tulenevaid probleeme põhjustavad tegurid nagu näiteks pinnasest imbuv niiskus. Ühe suure plussina saab sellise lahenduse puhul välja tuua viimasel ajal palju kõneainet tekitanud radooniprobleemist vabanemise, sest maja alla kogunev radoon on sealt lihtsalt välja ventileeritav.

Eramaja ehitaja seisukohalt on olulised hoone tule- ja niiskuskindlus ning betooni omadus mitte mädaneda ega hallitada. Raudbetoonist vundamentide rajamiseks on mitmeid võimalusi, millest enamlevinud on lintvundament, mis valatakse ehituskrundil. Teine võimalus on vundament ehitada monteeritavatest elementidest. E-Betoonelement tutvustab teist varianti ehk monteeritavatest elementidest paigaldatavat tuulutatavat vundamenti. Antud juhul valatakse elemendid tehase kontrollitud tingimustes, mis tagab nende kvaliteetse pinnaviimistluse ja vastavuse ettenähtud mõõtudele. Iga hoone puhul toodetakse elemendid just vastavalt sellele konkreetsele projektile, mis kindlustab vundamendi kerge ja ohutu paigaldamise. Monteeritavate vundamentide puhul on vundamendi ehitus ka keskkonnasõbralikum, kuna ehitusobjektil vajaminevate puitraketiste ehitamine on minimaalne.

Tuulutatavad vundamendid

Õõnespaneelsokliga vundamentide rajamine

Tegemist on kiire ja lihtsa lahendusega, mille puhul vundamendi püstitamise aeg on kergesti planeeritav ja vundament valmib mõne päevaga. Elementidest ehitatud vundament on turvaline, stabiilne ja kindel. See sobib nii kivi kui ka puitseintega majadele.

Vundamendi ehitus algab pinnasetöödega, millega tasandatakse maja alla jääv aluspõhi. Seejärel valatakse silutud ja tihendatud pinnasele ehitatud raketitesse nn vundamendipadjad. Vundamendipatjadele või vaia rostvärkidele toetatakse tuulutusavadega monteeritavad soklielemendid, mille alla ei ole tarvis valada terves ulatuses lintvundamenti. Põrandapaneelid laotakse soklielementidele, mille alla jääv tühi tsoon tekitabki tuulutatava ruumi. Õõnespaneelidest soklielemendid koos õõnespaneelidest monteeritud põrandaga moodustavad hea platvormi hoone seinte ehituseks. Seinakonstruktsiooni puhul on oluline kasutada väikese soojaerijuhtivusega materjale, et vältida külmasildade tekkimist.

Elementide välispind valatakse vastu terasvormi ilmastikukindlast betoonist, mistõttu ei vaja need hiljem eraldi töötlust ja on hooldusvabad. Traditsiooniliselt on tuulutatavate vundamentide ehitamiseks kasutatud 3-kihilisi soklipaneele, kuid uue tehnoloogia kohaselt on kasutuses ühekihilised õõnessoklielemendid, mille tootmine on tänu kõrgemale mehhaniseeritusele kiirem ning õõnespaneelide betoonikulu on võrreldes traditsioonilise lahendusega väiksem. Kokkuvõttes loob see säästlikuma lahenduse. Tuulutatavate vundamentide puhul on objektil tehtavad valutööd minimaalsed, sest betoneerimist vajavad ainult vuugid ja see võimaldab eramu ehitamisel liikuda järgmisesse etappi väga kiiresti. Sellise vundamendi ehitamine sobib ka talvisesse perioodi, mis annab võimaluse ehitusaega paremini planeerida.

Soklielementidele rajatav õõnespaneelidest põrandapind võimaldab tänapäeval pikki sildeid, mis annab eramu ehitajale suurema valikuvabaduse ruumikorralduse suhtes, kuna kandvaid seinu on majas vähem. Eramajadele sobivad õõnespaneelid valmistatakse 220mm paksusena, mille maksimaalne sille on 8m ja 265mm paksusena, mille maksimaalne sille on 10m. Soojustatud õõnessoklielemendid tagavad hoone parema soojapüsivuse ning välistavad niiskuse pääsemise tuppa. Põrandaaluse ruumi tuulutatavust võidakse suurendada katusele juhitavate ventilatsiooniavadega.

Vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elekter paigaldatakse tuulutatavasse põrandaalusesse ruumi. Kuna kõik insenertehnilised lahendused asuvad nüüdsest põranda all, siis on läbi soojustatud ava nendele kerge ligi pääseda ja hooldus ning parandustöid saab teostada ilma põrandat lõhkumata.

Tuulutatavate vundamentide lahendus sobib hästi Eesti ehitusmaastikule, kuna on sobilik kõikidele eramutüüpidele. Selle lahenduse paljud plussid annavad eramu ehitajatele ühe uue võimaluse oma maja paremaks ja püsivamaks ehitamiseks.

E-Betoonelemendi poolt pakutavasse töövõttu kuuluvad: konsultatsioon lahenduse osas, lahenduse koostamine ja konstruktiivne projekteerimine, elementide tootmine ja transport ehitusplatsile ning paigaldustööd.

„Aasta betoonehitis 2008“ võitjad on selgunud

„Aasta betoonehitis 2008“ võitjad on selgunud

„Aasta Betoonehitis 2008“ konkursi võitjad kuulutati välja 12. märtsil IT Kolledžis. Tänavusel, juba üheksandal betoonipäeval pärjati võitjaks Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus.

„Aasta Betoonehitis“ peaauhinna võitis Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus.
Arhitektuur: Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA, Prantsusmaa
Projekteerija, konstruktsioonid: AS EA Reng, OÜ IB Pike
Ehitaja: AS Skanska EMV
Betooni tarnija: AS HC Betoon, AS Rudus

Arhitekti eriauhinna võitis Eero Palm, Palm-E Arhitektibüroo OÜ – IT Kolledži eest.
Arhitektuur: Eero Palm, Palm-E Arhitektibüroo OÜ
Projekteerija, konstruktsioonid: AS Meistri Projekt, Irina Diachuk
Ehitaja: Facio Ehituse AS
Betooni tarnija: AS Rudus, AS Talot, AS HC Betoon

Tellija eriauhinna võitis Jaan Valbet – Tabasalus asuva eramu eest.
Arhitektuur: Laila Põdra
Projekteerija, konstruktsioonid: OÜ IB Pike, Indrek Laul
Ehitaja: OÜ Terasko Ehitus
Betooni tarnija: AS E-Betoonelement, AS Pärnu Betoonimeistrid

„Aasta Betoonehitis“ konkurss on ellu kutsutud tutvustamaks avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni.

Tänavusele konkursile laekus 12 tööd: Emajõe ärikeskuse 3. etapp, Pärnu raamatukogu, Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus, Tammsaare ärikeskus, Viru vangla, Tigutorn Tartus, Kuressaare golfiväljaku puhkemaja, Büroo-ja laohoone Gaasi tn 4a, Eramu Tabasalus, Vabadussõja võidusamba betoonkarkass, Kaluri tee kortermajad Kuressaares ja IT Kolledž Tallinnas.

Konkursile sai esitada 2008. a jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus.

Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus.
Foto: EBÜ