Soodla silla renoveerimine

Teeleht nr. 3-4 (63,64) detsember 2010

Soodla sild asub Harju maakonnas Anija vallas kõrvalmaanteel nr 11105 Soodla jõel Kiiu–Soodla tee km 9,122. Vana sild rajati 1953. aastal monoliitsest raubetoonist talasillana. Hanke Soodla silla ümberehituseks kuulutas Põhja Regionaalse Maanteeamet välja 2009. aasta oktoobris. Hankeleping sõlmiti Tallinna Teede AS-ga, kes esitas hankele ühispakkumise AS Merko Ehitusega. Töövõtu lõplik maksumus oli 3,5 mln krooni ja tööde lõpukuupäev 30.06.2010, mis oli 1,5 kuud lühem hankelepingus sätestatust.
Renoveerimise käigus oli ette nähtud viia silla gabariit 8,7 meetrini. Silla kogu pealisehitus eemaldati. Uus pealisehitus oli projekteeritud liitkonstruktsioonina, koosnedes kahest metall-jätkuvtalast (HE 1000B) kogupikkusega 28 m (6 + 16 + 6 m) ning raudbetoonist tekiplaadist. Sillale rajati uued kaldasambad ja olemasolevad jõesambad renoveeriti.
Esialgses projektis oli tekiplaat kavandatud monoliitbetoonist. Kolmel peamisel põhjusel otsustas peatöövõtja aga ehitada tekk osaliselt monteeritava liitkonstruktsioonina. Peamised argumendid monteeritavast raudbetoonist lahenduse kasuks olid võimalus ehitada talvel, keeruka raketise ja toestuse ärajäämine ning võimalikult lühike ehitusaeg.
Metalltalad tarnis OÜ Monik, monteeritavast raudbetoonist tekiplaadid projekteeriti AS E-Betoonelemendi, Merko Ehituse AS ja OÜ EstKONSULT ühistööna, tekiplaadid tarnis AS E-Betoonelement ja hüdroisolatsioonitööd tegi OÜ Langeproon Hüdroisolatsioonitööd.
Teki pealisehituse kandekonstruktsioonide rajamine jäi talvisesse aega, mistõttu monteeritavast raudbetoonist elementlahenduse kasutamine võimaldas plaadi valu viia tehase sisetingimustesse. Esialgne tööde aeg oleks jäänud lisaks ka kõrgveeaega, kuid Soodla jõe veetase kõigub periooditi kuni 2 m piires. Monteeritavate tekiplaatide kasutamisega langes ära vajadus tekiplaadi raketise järele, mida oleks tekiplaadi võrdlemisi laia (2,85 m) konsoolse osa ja jõe kõrge veetaseme tõttu olnud keerukas teha. Samuti sai monteeritava lahendusega tõsta tööohutust platsil, kuna kohe pärast monteerimist moodustas plaat edasiste tööde tegemiseks vajaliku platvormi.
Ettevalmistustöödega alustati platsil jaanuaris 2010. Terasest peakandurid monteeriti 19. aprillil. Monteeritavast raudbetoonist tekiplaadid monteeriti kahe päevaga aprilli lõpus (27. ja 28. aprill). Monoliitse pealevalu armeerimine tehti mai alguses ja betoneerimine 11. mail. Järgnesid hüdroisolatsioonitööd, asfalteerimine ja piirete paigaldus ning pärast seda oli sild juba mai lõpus kasutamiseks valmis. Liiklus avati sillal 11. juunil 2010.
Raudbetoonist tekiplaadid toodeti ühe kuu jooksul AS E-Betoonelemendi Tamsalu tehases. Esimene element valati märtsi lõpus. Kokku valati 12 monteeritavast raudbetoonist tekiplaati mõõtudega 2,375 × 9,48 m, plaadi paksus oli 165–300 mm ning ühe plaadi mass kuni 12,5 tonni. Tekiplaadi pinda oli kokku 270 m2. Lisaks tekiplaatidele olid monteeritavana lahendatud ka teki ääreelemendid.
Viimistluse osas jäi sile vormipind tekiplaatide alumiseks pinnaks. Plaatide pealmisest pinnast ulatusid välja rangid monoliitse pealevaluga sidumiseks. Betoonplaatides olid avad, millesse mahtusid terastala külge keevitatud nihketüüblid. Pärast plaatide paikatõstmist monolitiseeriti esimesena nihketüüblisõlmed ja plaatidevahelised põikvuugid. Seejärel monteeriti ääreelemendid, paigaldati peale valu armatuur ja valati pealevalu.
Olulise tähtsusega antud projektis oli tekiplaadielementide mõõtude täpsus, mistõttu plaatide tolerantsi kontrolliti rangelt. Tolerantside kontrollimiseks vormistati tehases igale plaadile tavapärasest enamate mõõtudega mõõteprotokoll. Tähtis oli, et plaadid toetuks ühtlaselt terastaladele ja et terastalade nihketüüblid mahuks plaadi avadesse.
Hea on saada reaalse projekti varal kinnitust, et monteeritavast raudbetoonist on võimalik teha suuremõõtmelisi ja nii täpsuse kui betoonpinna mõttes nõudlikke elemente infrastruktuuri rajatiste tarvis. Kasutatud lahendus on iseenesest lihtne ja seda on küllalt kerge kohandada ka teiste analoogiliste sillaprojektide tarbeks. Koostöö projekti teiste osapooltega oli tõhus ja väga meeldiv.

Kairet Luiga
AS E-Betoonelement infrastruktuuritoodete juht

KOMMENTAARID
Vello Vares, AS Merko Ehitus objektijuht:
“Monteeritava teki eelis tuleb selgelt esile sellisel juhul, kui jääb täielikult ära vajadus teha töid silla all. Ühe tekiplaadi tõstmiseks kulus aega alla poole tunni. Kui tala nihketüüblid ja avad tekiplaatides klapivad, saab sellise silla tekiplaadid tõsta paika ühe päevaga. Antud juhul istusid plaadid taladele ilusasti.”

Sirje Pilt, OÜ Langeproon Inseneriehitus tegevjuht:
„Sillateki hüdroisoleerimiseks kasutati GRACE Construction Products Ltd külmalt paigaldatavat süsteemi Servidek/Servipak (teetööde tehnilises kirjelduses süsteem nr 3). Selle süsteemi üks eeliseid on kiirus. Ei ole vaja oodata 28 päeva monoliitse pealevalu kivinemist – vedelmembraani Servidek võib paigaldada juba paar päeva pärast betoonivalu. Ka paigaldamine toimub kiiresti – vedelmembraan paigaldatakse kruntimata pinnale ning kaetakse kohe kaitsetahvlitega. Puudub vajadus paigaldada külmasfaldist kaitsekihti ning kuumasfaldi saab paigaldada otse kaitsetahvlitele juba 4 tunni pärast. Soodla sillal oli monoliitbetoonist pealevalu kvaliteet väga hea ning hüdroisolatsioonitööde teostamiseks kulus vaid üks päev.”

Aasta Betoonehitis 2010 konkursil osaleb 13 ehitist

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2010“ esitati 13 nominenti.

„Tänavune betoonehitiste võistlus on läbi kogu konkursi ajaloo kõige vähem Tallinna-keskne,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Mati Laurson. „Meie konkurss peegeldab üsna adekvaatselt ehitusturul viimasel ajal toimunud muutusi – kasvanud on infrastruktuuriobjektide ja riigi poolt rahastatavate ehitiste osakaal,“ lisas Laurson.

2010. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad:
1. Eesti Maanteemuuseumi välialad – Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa;
2. eramu Keila-Joal, Näkineiu tee 9 – Keila vald, Harjumaa;
3. eramu Nõmmel (Must maja), Valguse tn. 17 – Tallinn;
4. eramu Pirital, Vahtramäe tee 9 – Tallinn;
5. Jewe büroohoone – Jõhvi;
6. Jõhvi kohtuhoone – Jõhvi;
7. Kersti Võlu Koolituskeskus – Jõhvi;
8. Mäo liiklussõlm (Tarbija viadukt, Mäo viadukt, Vodja sild, Valgma viadukt, Valgma kaitsekessoon, Mäo keskuse viadukt) – Järvamaa;
9. Tallinn-Narva maantee Kukruse-Jõhvi teelõigu (km 156-163) rekonstrueerimine I klassi maanteeks – Ida-Virumaa;
10. Teaduskeskus AHHAA – Tartu;
11. Tehvandi Spordikeskuse Suusastaadion – Otepää, Valgamaa;
12. Ämari Lennubaasi liiklusala (lennurada, perroonid, ruleerimisteed, reovee-puhastusjaam) – Ämari, Vasalemma vald, Harjumaa;
13. Ärihoone, Ülikooli 2/2B – Tartu.

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui kodumaise materjali eeliseid ja võimalusi. Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust. Peaauhind kuulub võiduidee autorile – arhitektile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija.

Üheteistkümnendat korda korraldatava võistluse žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse

„Žürii alustab nominentidega tutvumist,“ ütles Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk.

Võitja kuulutatakse välja 11. betoonipäeval 2011. aasta märtsis.

Koostatud Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 13.12 ilmunud pressiteate põhjal.

Ehitusmaterjali tootjate käive kasvas 7%

Tea Taruste, Äripäev

Üheksa kuuga kasvas materjalitootjate käive mullusega võrreldes 7%. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhi Enno Rebase sõnul on üllatajateks betoonelementide tootjad, kes oma tooteist tubli ekspordartikli teinud.

“Käesolev aasta on summaarselt kulgenud suhteliselt sarnasena eelmise aastaga. Õige pisuke pluss on küll positiivne, kuid tuleneb tervikuna ekspordi kasvust,” sõnas Rebane. Siseturg on paraku endiselt miinuses, vaatamata eelmise aasta kui baasi väga madalale tasemele.

Üheksa kuuga kasvas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete müügikäive 7% võrra, võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga 3978 miljoni kroonini.

Eelmise aastaga võrreldavas mahus on müüdud betoonisegusid, sillutuskive, soojustus-, seina- ja katusematerjale. Kõige negatiivsemas seisundis on Rebase sõnul killustiku ja liiva müük.

“Üha enam avaldab mõju maanteeameti deklaratiivne kohustus kasutada tee-ehituses paljudes kohtades paekivikillustiku asemel tardkivimkillustikku. Seda vaatamata sellele, et tardkivimkillustiku kasutuselevõtu põhjus on tänases päevas muutunud põhjendamatuks ning lahtivõetud teekonstruktsioonid näitavad vana paekillustikaluse head seisukorda (näiteks Loo-Maardu, Liiapeksi-Loobu teelõigud). Paraku tundub, et mitte kedagi valitsuses ei huvita paekivitööstuse töökohad või kaevandamis- ja tööjõumaksude laekumine riigile – importmaterjali puhul lähevad need kõik välismaale,” nentis Rebane.

Olulise üllataja osas on tema sõnul hetkel mõned betoonelementide tootjad, kes taas on oma kasuks pööranud ekspordi: “Tavapärasest siseturu materjalist on saanud tubli ekspordiartikkel. Eksport on betoonelementide tootegrupid aidanud tõusule, paraku on betooni vallas mitmeid ettevõtteid, mille käekäik veel väga raskes seisus,” märkis ta.

Käibetõus iseloomustab ehitusvahtude, plasttorude ning puitakende müüki.

2010. aasta 9 kuu jooksul eksporditi ehitusmaterjale 1899 miljoni krooni eest, mis ületab 2009. a sama ajavahemikku ca 400 miljoni krooniga. Suurima ekspordikäibega on ehitusmontaažvahtude tootja OÜ Krimelte.

Enam kui kolmveerandi ehitusmaterjalide müügi mahust ekspordivad peale OÜ Krimelte AS Tartu Maja Betoontooted ning avatäidete tootjad AS Saku Metall, AS Metus-Est ja AS Fenestra, üle poole käibest on eksportinud lubjakivitoodete valmistaja AS Nordkalk, seinamaterjalide valmistaja AS Aeroc, plasttorude tootja OÜ Haka Plast, katusetoodete valmistaja OÜ Monier, betooni lisandite tootja OÜ Remei Baltica ning avatäidete tootjad AS Viking Window, AS Saajos ja OÜ T-Tammer.

Ettevõtete käibed, 2010. a 9 kuud, miljonit krooni
1. Krimelte OÜ 761
2. AS Saint-Gobain Ehitustooted   231
3. AS Pipelife Eesti 222
4. AS E-Betoonelement 218
5. AS Rudus 193
6. AS Nordkalk 167
7. AS Saku Metall 157
8. AS Tartu Maja Betoontooted 117
9. AS Silikaat 101
10. AS Viking Window 100
11. AS Metus-Est 97

Kuidas kaitsta ideed, mis loob lisaväärtuse?

Birjo Must, Äripäev Online

Eesti ettevõtjate seas ei ole ideede kaitsmine patendi või kasuliku mudelina eriti levinud, lisaks napib teadmisi ja oskusi, kuidas midagi uut leiutada.

“Patendi idee on tekitada uus väärtus ning alati ei pea jalgratast leiutama, vahel piisab olemasoleva toote värskendamiseks uue nüansi või kaubandusliku mõtte lisamisest,” rääkis patendiameti füüsika ja elektri ekspertiisi talituse juhataja Traugott Läänmäe.
Tema sõnul pole toodet, mida saaks müüa väga pikka aega ilma seda edasi arendamata. “Samas on väga väikeste ressurssidega võimalik saada turuliidriks,” lisas Läänmäe.
Tööstusomandi õiguskaitse annab tema kinnitusel äritegevusele kindlustunde ja konkurentsieelise, mistõttu tuleks enne toote turule toomist või idee avalikustamist see kaitsta. “See võimaldab omanikul idee kasutamisel saada maksimaalset kasu kartmata, et keegi teine uudset ideed enda huvides ära kasutab,” selgitas ta.

Ettevõte saab kaitse kopeerimise vastu
ASi E-Betoonelement tehaste laborijuhi Aare Lessuki sõnul on leiutise kasuliku mudelina kaitsmise peapõhjus konkurentsieelis. “See kaitseb kopeerimise vastu ja konkurendid ei saa nii lihtsalt täpselt samasugust asja teha,” selgitas ta.
E-Betoonelemendi kaitstud ideed on välja töötanud ettevõtte insenerid, teadusasutustega pole koostööd tehtud, kuid mõnel juhul võib see vajalikuks osutuda, lisas ta.

Lessuki kinnitusel pole
E-Betoonelement mõelnud kaitstud ideed maha müüa ja sellelt kasu teenida, leiutist kasutatakse vaid ettevõttesiseselt. Ta kinnitas, et vajadusel plaanitakse tulevikus oma ideid ka kaitsta. Mõned asjad on ettevõttel juba emafirma poolt ELis ja ka eri riikides patenteeritud, lisas Lessuk.
Ehitusfirma ASi Amhold juhi Arvu Mägi sõnul on masstootmisega tegeleval ettevõttel hädavajalik kaitsta enda loodud lahendusi. “Samas on oluline, et tootmise puhul ollakse kindlad, et ei ole rikutud ka teiste patendivaldajate õigusi, mis võib kaasa tuua katastroofilised tagajärjed,” selgitas ta.

Leiutamine hoiab vaimu erksana
Mägi kinnitusel on Amholdis tehniliste lahenduste patentimine ja teiste patentidega kursisolemine kujunenud üheks inseneritöö tavapäraseks osaks. “Leiutustegevus on mõnes mõttes üks huviala liik, mis aitab vaimu erksa ning arenevana hoida. Samuti, uurides patendialast teavet Jaapani või USA patendiraamatukogudes, saab olla kursis teiste inseneride ideede arengu ja mõttekäikudega,” põhjendas ta. Just patentimine annab välispartnerile olulist ning usaldusväärset teavet firma erialase loomepotentsiaali ja taseme kohta, lisas ta.
“Põhieesmärk on loomeprotsess ise ja asjaolu, et konkurendid fundamentaalseid lahendusi ära patentides firma tegevust kinni ei pane,” rääkis ta.
“Eestis taotleme reeglina kasuliku mudeli kaitsedokumenti, Euroopa Ühenduse maades aga vormistame patendid,” selgitas ta.

Viimastel aastatel aktiivsus tõusnud
Eestis on intellektuaalse omandi kaitse taotlemise protsess Mägi arvates normaalselt korraldatud, kuid on mõistmatult pikaajaline.
Läänmäe sõnul on leiutiste kaitsmise vajalikkust hakatud ettevõtjatele aktiivselt selgitama alles viimasel paaril aastal. “Selle perioodi jooksul on märgata patentide ja kasulike mudelite taotluste arvu märgatavat kasvu,” rääkis ta.

SAMMM-SAMMULT
1. Ettevõttele lisandväärtust loova idee leidmine tugineb kolmele oskusele:
– eduka idee ehk lähtealuse äratundmise oskus toote või teenuse edasiarendamisel (informatsiooniga töötamine ja analüüsimine)
– tööstusomandi dokumentide lugemise oskus
– probleemide lahendamise oskuse ehk kuidas leiutada nii, et leiutis tooks kasu
2. Innovaatilise idee või uue toote võime teenida kasumit. Uutmoodi tehes võib juhtuda, et avastad midagi hoopis paremat algsest eesmärgist.
3. Analüüsi toote või teenuse varasemaid arenguid, et leida edasiarenduse suund, mis võimaldaks luua toode, mis “räägiks iseenda eest,” oleks võtmemudeliks kasumi teenimisel.
4. Kohanda oma intellektuaalomandi strateegia ja kaitsmise vajalikkus äri vajadusele. Nutikas idee on oluline ettevõtte arengus.
5. Uudne nutikas tootearendus suudab siduda turunduse ja investeeringu kapitali.
6. Idee, lahenduse läbimõtlemise käigus arvesta detaile, need määravad toote edukuse – ainulaadsus, kasulikkus, funktsionaalsus, kaubanduslik mõte.
7. Disaineri kasutamine vaid tootearenduse lõppfaasis ei too edu, edukas on disaineri ja inseneri koostöö.
8. Kontrolli, kas uue idee omadused vastavad patendi või kasuliku mudeli tunnustele.
9. Otsi patendi andmebaasidest analoogseid lahendusi, mis on juba kaitstud või millele on taotlusi esitatud.
10. Jälgi oma turunišis toodete arengut ning konkurentsi. Tee taustauuringuid ja küsi taotluste vormistamiseks nõu patendiameti eksperdilt.
11. Uuri võimalusi toetuste saamiseks (EAS).
Allikas: Traugott Läänmäe

TASUB TEADA
Kaitstavad leiutise objektid
Meetod – tootmises kasutatavad protsessid, tehnoloogiad, mõõte-, kontroll- ja signaalitöötlusmeetodid.
Seade – masinad, aparaadid, süsteemid, tööriistad, transpordivahendid, ehituskonstruktsioonid, tarbeesemed, nende iseseisva funktsiooniga osad, skeemlahendused, elektriskeemid.
Aine – materjalid, toiduained, individuaalühendid, ravimid. Patendiga saab kaitsta ka kõigi kolme eelpoolmainitud leiutise objektide kombinatsiooni, sh bioloogilist ainet.

Leiutiste õiguskaitse vormid
Patent kehtib Eestis ja enamikus riikides kuni 20 aastat ning selle menetlusaeg ulatub viie aastani. Patenditaotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 3500 kr, füüsilisest isikust taotlejal 875 kr. 20 kehtivusaasta jooksul peab tasuma riigilõivu kokku 83 900 kr.
Kasuliku mudelina kaitstakse samu leiutisi nagu patendiga. Kasulik mudel peab õiguskaitse saamiseks olema ülemaailmselt uudne, kuid võrreldes patendiga ei pea see omama nii kõrget leiutustaset. Kasulik mudel kehtib kuni kümme aastat.
Kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 1600 kr, füüsilisest isikust taotlejal 400 kr.

Kaitstud tööstusomandi väärtus
Kõik kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, geograafilised tähised, kasulikud mudelid ja patendid kuuluvad ettevõtte immateriaalse põhivara hulka ettevõtte bilansis aktiva poolel.

MIS ON MIS
Läbilöögivõimeline patent
Muudab toote või tehnoloogia efektiivsemaks umbes 1,5 korda.
On mitmeti kasulik, on kasulik mingis turunišis, evib uut kaubanduslikku mõtet.
Vastab tarbija ning turu ootusele – see peaks looma koostöö, olema praktilise väljundiga nutikas toode.
Oluline ettevõtte arengus või selle strateegias või mingi toote arengus, mis annab olulise konkurentsieelise.

Läbilöögivõimeline kasulik mudel
On mitmeti kasulik.
Vastab tarbija ning turu ootusele.
Eristub varasemast tootest – on sellest parem või jätk brändingule, turundusega haakuv lahendus.
Kasulik mudel, mille leiutustase küündib patendikaitse nõueteni.

E-Betoonelement esitas „Aasta betoonehitis 2010“ konkursile Maanteemuuseumi TEE

E-Betoonelement esitas „Aasta betoonehitis 2010“ konkursile Maanteemuuseumi TEE

Eesti Maanteemuuseumi väliala – Teeaeg
Arhitekt: Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan – Laika, Belka ja Strelka OÜ
Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik ja Pelle-Sten Viiburg – Arhitektuuribüroo Salto OÜ
Asukoht: Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa
Ettepaneku põhjendus: Tegemist on esimese taolise projektiga Baltimaades, kus graafilisest betoonist monteeritavad seinaelemendid toodeti etteantud fotode alusel.

Maanteemuuseumi TEE graafiliste betoonpiltide valmistamine

Fotode jäädvustamine fassaadi pinnale graafilise betooni tehnikas on monteeritava betooni tööstuses vahest üks keerulisemaid viimistlusviise. Hea tulemuse saavutamine nõuab tihedat koostööd arhitekti ja tootja vahel.

Suurepärase tulemuse saavutamiseks graafilise betooni puhul on oluline, et tekiks kontrast betooni tsemendikivi ja täitematerjalide värvitooni vahel. Kuna graafiline betoon on paljuski monokroomne ja sellel puuduvad vahetoonid ehk nö „halltoonid“, siis seab see fotode valikule kindlad tingimused. Tihti vajavad sobivad fotod enne kasutamist ka eeltöötlemist.

See omakorda esitab kõrgemad nõudmised betooni tehnoloogidele, kes peavad sobiva betooniretsepti koostama. Eesmärgiks on saavutada võimalikult täpne teostus arhitektide nägemusest.

Graafiliste betoonpiltide tootmine nõuab ka tsehhitöölistelt tõelist meisterlikkust. Paneelid, mis igaüks on killuke suurest pildist, moodustavad mosaiigina terviku. Kogu fassaad peab olema ühtlane ja pildi jätkumine ühelt paneelilt teisele peab olema täpne ja sujuv. See seab kõrgendatud nõudmised valmistus- ja ehitustolerantsidele. Töö nõuab ülimat täpsust ja terviku tunnetust.

Lisaks on väga oluline paneelide õigeaegne ja meisterlik pesemine. Tardumata tsemendikivi mahapesemine paneeli pinnalt tekitabki pildi. Liigne või siis liialt vähene pesu võib oluliselt pildi kvaliteeti mõjutada. Konkreetsete juhiste etteandmine pole võimalik ja pesija peab ise tunnetama, kuidas on „õige“, osaledes niimoodi otseselt graafilise betooni pildi loomises.

Parima tulemuse saavutamine nõuab arhitekti, Tellija ja tootja vahelist üksteisemõistmist, aega ning mitmete näidiste valmistamist.

Maanteemuuseum – Tee

Ehituskeskuses esitletakse 30. novembril uut betoonpindade raamatut

Eesti Betooniühing esitleb teisipäeval 30. novembril kell 15.00 Ehituskeskuses uut raamatut BÜ4: Betooni pinnad.

See on esimene eestikeelne ülevaatlik juhendmaterjal, kus tutvustatakse põhjalikult betooni pindade omadusi ja kasutamist, andes selgeid juhiseid nende klassifitseerimiseks ning kvaliteedi hindamiseks.

Raamatut tutvustavad:
– Toomas Laur, Tallinna Tehnikaülikool: sissejuhatus, betoonpindade hooldus
– Viktor Mõisja, AS Merko Ehitus: betooni paigalvalu
– Mart Arro, AS E-Betoonelement: betoonelemendi pinnad

Rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud kasutamiseks arhitektidele, ehitajatele, projekteerijatele, samuti kõrgkoolide õppejõududele ja üliõpilastele. BÜ4: Betooni pinnad on Eesti Betooniühingu ja ET INFOkeskuse AS ühisväljaanne, mis ilmus käsiraamatuna novembri algul.

BÜ4 esitlus toimub 30.novembril kell 15.00-16.00 Ehituskeskuses, Rävala pst. 8, II korrus, Tallinn. Peale esitlust arutelu kohvilauas.

Esitlusele tulekuks palume registreeruda:
http://www.ehituskeskus.ee/?CatID=4

Lisainfo:
Eesti Betooniühing, tel 648 1918 betoon@betoon.org
Ehituskeskus, tel 660 4555 ehituskeskus@ehituskeskus.ee