Milline on 2019. aasta parim betoonehitis? Algab konkurss – Aasta betoonehitis 2019

Milline on 2019. aasta parim betoonehitis? Algab konkurss – Aasta betoonehitis 2019

Eesti Betooniühing
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Pressiteade

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutasid välja konkursi „Aasta betoonehitis 2019”. Konkursi eesmärgiks on tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet ning kaasaaidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule.

„Eesti jätkuv linnastumine toetub tugevalt betoonist ehitamisele,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Nii infrastruktuur kui hoonete ehitus põhineb paljuski betoonil,” lisas Roots.

Tiit Roots’i sõnul on betoon kui enimkasutatav kodumaine ehitusmaterjal ka sellel aastal taas hulgaliselt kasutamist leidev.

„Kutsume valmivate ehitiste loojaid oma väärtehitisi meie võistlusele esitama,” sõnas Tiit Roots.

Betoonehitise konkursile võib esitada:

– ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2019. aasta jooksul;

– ehitisi, mida ei ole antud konkursile varem esitatud.

– Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakseobjekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ning nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija, betoontoodete tootja ja betooni tarnija.

vt ka:https://www.betoon.org/aasta-betoonehitis/voistlusest/konkursi-tingimused/

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 2. detsember 2019. a.

Võitja kuulutatakse välja 20. üleriigilisel Betoonipäeval 2020. aasta märtsis.

Betoonehitiste konkurss on vanim Eesti ehitusvaldkonna võistlus, mida on korraldatud alates 2000. aastast, tänavu juba 20. korda.

2018. a. Betoonehitiseks valiti – Eesti Kunstiakadeemia. Konkursi peaauhind – Kuu Arhitektid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann.

Tellija auhind: Eesti Kunstiakadeemia; Konstruktori auhind: Inseneribüroo Printsiip OÜ (Tõnu Peipman, Piret Lindma, Andres Sokk, Tom Arula); Sisearhitektuuri auhind: Pink OÜ (Tarmo Piirmets, Raul Tiitus); Ehituse peatöövõtja: Astlanda Ehitus OÜ; Betoonitööde auhind: Maru Betoonitööd OÜ, Savekate OÜ; Betooni auhind: Betoonimeister AS, Rudus AS; Betoontoodete auhind: Framm AS, Paneelivabrik OÜ; Raketiste auhind: Peri AS, Ramirent Baltic AS.

2017. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – tellija Mait Rõõmusaar.

2016. a. Betoonehitis – Eesti Rahva Muuseum. Peaauhind – DGT Architects (Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane).

2015. a. Betoonehitis – Ihaste sild. Peaauhind – Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (Juhan Idnurm ja Siim Idnurm).

2014. a. Betoonehitis – Tondiraba Jäähall. Peaauhind – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.

2013. a. Betoonehitis – Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd. Peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija).

2012. a. Betoonehitis – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton.

2011. a. Betoonehitis – heliskulptuur Cromatico. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne.

2010. a. Betoonehitis – eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.

2009. a. Betoonehitis – Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.

2008. a. Betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.

2007. a. Betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.

2006. a. Betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.

2005. a. Betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.

2004. a. Betoonehitis – Ülemiste Hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.

2003. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel.

2002. a. Betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.

2001. a. Betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.

2000. a. Betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 66 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 63 ettevõtet.

Lisainformatsioon:

Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees

Tel: 50 42 228; e-post: tiit@peri.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 648 1918; 50 366 50; e-post: betoon@betoon.org

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor

Tel: 648 1918; 51 82 662; e-post: eetl@eetl.ee

www.betoon.org

http://www.eetl.ee

https://www.betoon.org/aasta-betoonehitis/voistlusest/konkursi-tingimused/

E-Betoonelement pakub keskkonnasõbralikke ehituslahendusi

E-Betoonelement pakub keskkonnasõbralikke ehituslahendusi

PRESS
Harju Elu, september 2019

E-Betoonelement, mis kuulub  Euroopas juhtivate betoonelementidest lahenduste pakkujate kontserni Consolis, tarnib maailmatasemel hoonelahendusi siia Eestisse kui ka Skandinaaviasse. Ettevõte on teinud Eesti turul mitmeid märkimisväärseid projekte nagu näiteks: Harju maakohus, Maanteemuuseum, Ülemiste, Rocca al Mare, Kristiine keskused ja Mall of Tallinn T1, samuti mitmed tootmishooned ja terviklikud korterelamute lahendused nagu Pöörise, Järve tornid, Toom-Kuninga jne.

E-Betoonelemendi soov parimaid ehituslahendusi pakkuda, ajendas ettevõtet tugevdama fassaadide viimistlusviiside valikuvõimalusi ning selleks tehti investeering Harku tehasesse, ostes täisautomaatse lihvimisliini töödeldud pindade tootmiseks. Uus täielikult automatiseeritud tootmisliin ühendab endas turu parima tehnoloogia ja võimaldab toota mitmesuguseid eksklusiivseid pinnaviimistlusi nagu lihvitud (terrazzo), masin-harjatud (brushed), klombitud (hammer-brushed) ja pesubetoon. Lisaks pealmistele seinapindadele on masin võimeline töötlema ka elementide servasid ning elementide avade servasid, lisavõimalus on töödelda ka kumeraid ja lainelisi pindu

Kas seoses uue tootmisliiniga vajate ka spetsialiste?

Alar Salum, Consolis Baltikumi üksuse juht: „Jah, otsime pidevalt uusi tulijaid, kes eelistavad liikumist soosivat tööd – tehases vajame betoonelementide valmistajaid ja viimistlejaid. Töö on rahvusvahelises ettevõttes, see on stabiilne ning boonustena pakume isiklike sündmuste- ja sporditoetusi.”

Kas teil on ka kontoris vabu ametipositsioone?

Alar Salum: „ Jah on – otsime projekteerijaid. Kuna pakume täisteenusega betoonelementlahendusi, siis on meie inimestel ainulaadne võimalus näha jooniseid ja seda, kuidas joonised muutuvad reaalseteks elementideks ja reaalseteks hooneteks. Ootame oma majja uusi projekteerijaid, kes on huvitatud maailmatasemel programmide kasutamisest nagu Tekla ja BIM. Kõik insenerid saavad teadmised ja kogemused maailma tipptasemel betoonelementide tootmise valdkonnas. Näen Baltikumis suurt potentsiaali ja tahame kasutada ära kõigi regioonis asuvate üksuste parimad praktikad, alates projekteerimisalastest ekspertidest kuni tootmis- ja eksporditegevusteni. ”

Mida peaksid uued tulijad teadma töökeskkonnast ja ohutusest teie ettevõttes?

Alar Salum: „Consolise ettevõtted kogu maailmas, nagu ka E-Betoonelement siin Eestis, pööravad suurt tähelepanu ohutuse ja keskkonna küsimustele. Töötame pidevalt ohutusprogrammide kallal ja korraldame kord aastas ohutuspäeva, kus keskendume ainult ohutusküsimustele, näiteks siin Harku tehases pole tööõnnetusi olnud enam kui aasta jooksul. Samuti teeme kõik ökoloogilise jalajälje vähendamiseks – näiteks ehitasime uue lihvitud fassaadide tootmisliini jaoks veepuhastusjaama, et taaskasutada juba kasutatud vett. Kõik need algatused ja täiustused võimaldavad meil olla uuendusmeelsed ja kvaliteedile orienteeritud ettevõte. Kõik andekad inimesed on oodatud meiega liituma!”

 

10.oktoobril toimub Betooni tehnoloogiapäev!

10.oktoobril toimub Betooni tehnoloogiapäev!

10. oktoobril toimub Tallinna Tehnikakõrgkooli saalis (Pärnu mnt 62) Betooni Tehnoloogiapäev.  Üritust korraldavad Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikakõrgkool juba 14. korda.

Päevakava on tihe ja põnev:

11.40  Registreerimine

12.00 Avasõnad

12.10 Betooniühingu juhendi BÜ9 “Betoonielementide tolerantsid” esitlus.
E-Betoonelemendi esindajana astub üles juhendi töörühma juhina,  Vaido Leosk.

12.25 Betooni 3D printimine. Minevik. Olevik. Tulevik.
Andrus Liblik, OÜ Haragrupp

13.10 Kõrghoonete planeerimisest ja ehitamises Helsingi REDI kvartali näitel. 
Mart Urbas, Kontek Int AS

14.10 Kohvipaus IV korruse fuajees

14.50 Auhind-Betoonisõber 2019

15.00 Praktiline BIM ehituses NOBE näitel.
Maidu Tamm, Nordecon Betoon OÜ

16.00 Haabersti ristmiku viadukti ja tunnelite ehitusest.
Martin Taal, Nordecon AS

17.00 Tehnoloogiapäeva kokkuvõte

 

REGISTREERIDA saab siin: betoon.org  (hiljemalt 3. oktoobriks)

Osavõtutasu on 65 eurot, Eesti Betooniühingu liikmetele 45 eurot. Hinnale lisandub käibemaks 20%

Kõrgkoolide päevastele üliõpilastele ja õppejõududele on sissepääs tasuta.

Osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 4,0 täiendõppe punkti.

Ära jää ilma võimalusest uusi teadmisi ammutada ja ole kindlasti kohal!

 

BIM kinnisvara halduses ja hoolduses

BIM kinnisvara halduses ja hoolduses

PRESS
Kinnisvarauudised, Ehitusuudised, september 2019
Epp Alatalu

Arhitektid ja projekteerijad on BIMi paremaid pooli juba tundma õppinud ja kasutavad seda. Ka ehitusprofessionaalid koordineerivad oma tegevusi samade failide toel. Ehitusinfo modelleerimise (BIM) abil on leitud lahendusi probleemidele distsipliinide vahelises koordineerimises.

Aga senine ühilduvus ei paku piisavalt tuge ehitise elukaare põhiosa tegutsejatele – kinnisvara haldajad ja hooldajad on suuresti e-platvormide ootel või ei ole üldse teavitatud. Urmas Mardi Korteriühistute Liidust vabandab, et eelnõusid on palju ja see teema on kuidagi märkamata jäänud ning neil kompetentsi ei ole.

Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmed on tegevust toetavate digivõimaluste üle arutanud, kinnitab tegevjuht Jüri Kröönström. “Maja on juba ideest teostuseni sama tarkvaraga kirjeldatud, kõik räägivad „sama keelt“ ning sealt edasi võiks olla kinnisvara hooldajatel lihtne ka kaableid ja torusid leida, mis väljavahetamist vajavad.“ Ta teab, et asekantsler Jüri Rassi eestvedamisel toimetatakse MKMs elukaare portaali kallal, et seal peaks lahendus ka neile loodud saama.

„Valdav osa Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmeid on väikesed ja keskmised ettevõtted, ning enamikul ei ole BIMi jaoks investeerimine rahaliselt võimalik. Lisaks tarkvarale on vaja ka inimesi koolitada, et sellest kõigest kasu oleks,“ räägib Kröönström. Samas teab ta ettevõtteid, kes katsetavad.

ASi Kapitel juhatuse liige, arendusdirektor Indrek Moorats ütleb, et BIM on kinnisvara halduses ja hoolduses kindlasti oluline. See lähenemine loob uued efektiivsed võimalused informatsiooni haldamiseks ja kasutamiseks kompleksetel ning keerukatel rajatistel nagu tänapäeval valmivad. Ühest küljest on BIMist abi tohutult suurte andmemahtude korrastamisel, see juba iseenesest on suur väärtus. Aga teisest küljest võimaldavad süstematiseeritud andmed ja nendega oskuslikult ümber käimine palju – alates hooldustööde nutikamast planeerimisest kuni masinõppe võimalusteni välja. Rääkimata sellest, et haldus-hooldustiimil on võimalik oma sisendeid anda ja tulemusi hinnata hoone projekteerimise-planeerimise käigus, sõnab Moorats.

 

Kõik maja elukaare etapid kaasatud

Indrek Mooratsi sõnul tuleb kahjuks tunnistada, et võrreldes ehitusega teeb haldus praktikas alles esimesi tõsiselt võetavaid samme ja õigete-mõistlike programmide valimine on keerukas. Rahvusvahelised võimsad tarkvarad ei ole oma maksumuse ja keerukuse tõttu leidnud meie turul palju kasutust ning kohalikud tarkvaraarendajad alles hakkavad võimalustest aru saama. Seetõttu on hetkel pigem kasutuses formaadid, mida projekteerijad ja ehitajad oma igapäevatöös kasutavad. Loomulikult nähakse suurt potentsiaali avatud ifc-formaadist, mida ta ka ise pooldab. Kapitel rajab kõik oma uued kinnisvaraarendused kasutades BIM lähenemist. „Kaasame juba üsna varajases faasis haldusmeeskonna kogu protsessi, et saada parim võimalik lahendus ka haldus-hoolduse vajadustest lähtuvalt,“ ütleb Moorats.

Rohkem on arvuliselt neid kinnisvara haldureid kes on hetkel rahul ka olukorraga, kui on kasutusel ühine dokumentatsioon, ühilduva tarkvara kasutamise eel leiaks lihtsalt üles õigete ja selgete pealkirjadega dokumendid. Keskmist kinnisvarahaldurit aitab täna palju ka 2D pilt, 3D või 4D pilt olgu tulevikuvaade. Arvatakse, et BIM ei ole imerohi, vaja on korralikku haldustarkvara, olemasolevad on kas kohmakad, väga kallid või alles poolikud.

 

Reminet töötab lahenduste nimel

20 aastat tagasi asutati Reminet OÜ, et pakkuda Eestis innovatiivseid IT-lahendusi kinnisvara korrashoiuks, põhimõttel, et iga organisatsiooni edu üks alustala on võime hoida ja hallata oma varasid parimal moel. Selleks oli aga vaja lahendust, mis annab ülevaate kõigist organisatsiooniga seotud füüsilistest varadest ja nende seisukorrast, tagades värsketele andmetele samal ajal lihtsa ligipääsu nii töötajatele kui juhtidele. 2000. aastal võeti kasutusele Bostonist pärit ARCHIBUS tarkvara, mis pakub terviklikku suhtluskeskkonda kõigile osapooltele – omanikule, haldajale ja kasutajale.

Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs kõneleb kinnisvarakorrashoius kasutatava tarkvara teemal entusiastlikult, mitte ainult sellepärast, et on kogenud sel teemadel koolitaja, vaid ka selle mõjul, et vahetult enne vestlust on veetnud mitu tundi kodus, kus oli vaja vahetada kraanikausi sifoon. Kui nende maja torumees oleks saanud vaadata juba enne tööga alustamist kraanikausi kohta käivat infot, oleks ta teadnud vajaliku jupiga kohale tulla ega pidanuks raiskama aega olukorraga tutvumisele ja poest osa toomisele. Info maja ja selles kasutatud seadmete kohta saab tarkvarasse kogunema hakata projekteerija ja ehitaja tegevuse ajal ja jõuaks nii omaniku kätte koos kinnisvara ostudokumentidega, täpselt nagu autol on hoolduspäevik. Täna aga hooldajatel nii täpset infot ei ole, nii kulub rohkem aega ja see on teadagi kulu nii töövõtjale kui ka tellijale.

Tema sõnul on oluline ehitise mudeldamine – mõelda ette, panna info liikuma IT-lahendustes mööda ehitise elukaart. „Tänapäeval ehitatakse maja 50 aastaks, sellest 2-3 aastat teevad tööd arhitekt, projekteerija ja ehitaja, ülejäänud aja jooksul tuleb tegeleda hoone korrashoiuga,“ räägib Kaia Kirs. Korrashoid on õige termin, mis ühendab nii halduse (omanik, raha, lepingud) kui hoolduse (seadmed ja pinnad) teemad.

Ehitise mudeliga seotud tehnoloogia pole veel sealmaal, et korrashoidjal oleks seda mugav kasutada, ka pole kokku lepitud talle vajalikes andmetes. Arhitekti, projekteerija ja ehitaja poolt loodud ehitise teostusmudel vastab heal juhul sellele, millisena maja valmis sai, kuid info, mida korrashoidjad vajavad, on erinev. Projekteerija ja ehitaja koostöös luuakse andmed, mis on neile tööks vajalikud. Ühes IT-keskkonnas toimetades, on näiteks kontrollitud erinevate elementide võimalikud ristumised. Välistatud on, et betoontalad jääksid valmisehituses trepiastmetele ette. Korrashoidjad peavad oma soovitud andmed kirjeldama juba hoone kavandamisel, nii saavad nad maja vastuvõtul valmis töökeskkonna kohe kätte. ARCHIBUS tarkvara kasutades hallatakse kinnisvara üle maailma, koostöös partneritega otsitakse lahendusi kuidas visualiseeritud andmemudel oleks korrashoius kasutatav.

Kaia Kirs lisab, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on visioon teha kogu Eesti ehitatud keskkonnast digikaksik, ent millal saab uue projekteeritava hoone digikaksik igapäevaseks, hetkel ei tea.

Ehitusvaldkonna digitaliseerimine sõltub sellest kuidas ehitise elukaare osapooled üksteisest aru saama hakkavad ja kuidas ka erinevad tarkvarad omavahel suhtlema hakkavad. Selleks on vaja ühiselt kokkulepitud standardeid ehk ühist keelt. MKM välja kuulutatud riigihanke tulemusel on Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli teadlased koos praktikutega loomas selleks ühiseid reegleid, et tehnoloogia toetaks info liikumist reas:  arhitekt-projekteerija-ehitaja-ehitusjärelevalve-korrashoidja.

Indrek Moorats usub, et eestlasliku IT-nutikuse ja talupoegliku ratsionaalse vajaduspõhisuse toel on lähitulevikus ka kinnisvara halduses näha huvitavaid arenguid BIM võtmes.

Ehitusvaldkonna osapooled – arhitektist korrashoidjani on riigi toel loomas e-Ehituse platvormi, mida saavad suhtlemiseks ja info jagamiseks kasutada nii ettevõtjad kui riik ja kohalikud omavalitsused. Kindlasti on ehitise kavandamise ja valmimise käigus vaja võtta näiteks load riigiametitest või KOVidest ja eesmärk on see võimalikult lihtsaks teha – olgu see detailplaneering, projekteerimisluba või kasutusluba. Platvorm vähendab suhtlemist e-maili ja telefoni teel ning muudab kogu protsessi ka läbipaistvaks ning vähendab ajakulu.

———–

Consolis gruppi kuuluva E-Betoonelemendi projekteerimisosakonna juhataja Jaanus Olop kirjeldab, et nende ettevõttes projekteeritakse, toodetakse ja paigaldatakse tänasel päeval kõik uued tööd BIM tarkvaras: kõik elementide andmed kantakse mudelisse ja kõik andmed saab vajadusel mudelist välja võtta. Tihti soovivad kaubanduskeskuste ja büroohoonete haldajad tulenevalt ruumide kasutajate vajadusest teha hoones muudatusi ja rekonstrueerimistöid. Varasemate aegadega võrdluseks räägib ta, et kui hoones on vaja midagi ümber ehitada, seinu eemaldada või lisada tulenevalt ruumikasutuse muutusest, siis peab kõigepealt üles leidma kõik ehitise eelneva eluea jooksul ja erinevatel aegadel tehtud  muudatuste joonised ja muud dokumendid ning neid ükshaaval uurima ja kokku viima. Tuleb loota, et kõik varasemad tööd on korrektselt dokumenteeritud ja dokumendid üles leitud.

Jaanus Olop: „Uuematel objektidel BIM tarkvara kasutades on nii, et juba ümberehituse soovi korral vaadatakse võimalustele mõeldes BIM mudelist järele, kuidas teistpidi koormamised, seinte lisamised ja äravõtmised ehitisele mõjuda võivad, eeskätt ohutuse seisukohast. Kui muudatusi tehakse, tuleks need fikseerida kindlasti ka BIM mudelis, et hilisemategi ümberehituste võimalikkust ja variante tehtud töid arvesse võtvalt hinnata,“ lisab ta. Lisaks on moodsa tehnoloogia võimaluste ärakasutamine  kindlasti ka hoone ohutuse tagamise küsimus.

Allikad:

https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2019/09/03/bim-toob-kinnisvara-haldusesse-huvitavad-arengud

https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2019/09/03/bim-on-kinnisvara-korrashoius-veel-vahekasutatud

Foto allikas: epfl.ch

 

Ärihoone Töökoja tänaval – edukas koostöö sõsarettevõtete vahel

Ärihoone Töökoja tänaval – edukas koostöö sõsarettevõtete vahel

AS E-Betoonelemendi ja ettevõtte sõsarettevõtete CES AS ning Swetrak AS koostöös valmis 2019. aastal uus ärihoone aadressil Töökoja 3, Tallinn. Peatöövõtjaks oli Merko Ehitus Eesti AS.

Projekt: Töökoja 3 ärimaja
Aadress: Töökoja 3, Tallinn
Tellija: Merko Ehitus Eesti AS
Arhitekt: Sirkel & Mall OÜ
Toodete nomenklatuur: õõnespaneelid, talad, postid, SW-seinad, vaheseinad ja trepid, HTT paneelid
Müügiinsener: Martin-Sven Käärid
Projektijuht: Toomas Böttcher

Antud ärihoone on hea näide sõsarettevõtete omavahelisest edukast koostööst E-Betoonelemendi, CES ja Swetrak vahel. Projekteerimise eest vastutas CES, kellega koostöös valmib praegu ka näiteks SG Ärihoone Pärnu mnt ääres Tallinnas ning välisseinte eest vastutas Swetrak. Välisseinad on hoonel tehtud TiO2 lisandiga, mis muudab pinnad päiksepaistel eriliselt säravaks.

Titaandioksiidiga betoonelementide eelisteks nimetatakse nende paremat vastupidavust ilmastikutingimustele, betoonpinna isepuhastuvat võimet ja selle kirkamat ning heledamat välimust. Samuti on näidatud, et säärane betoonpind seob UV-kiirguse toimel õhust lämmastikuühendeid ning puhastab seeläbi ka keskkonda. TiO2 ise on peene pulbrina säravvalge püsiv tahke aine, mida kasutatakse peamiselt pigmendina värvides ja paberis.