PRESS
Äripäev, ehitusuudised, jaanuar 2019
Juuli Nemvalts

Ehituses räägitakse palju optimeerimisest ja kasumlikkusest. Eksperdid usuvad, et seisakud ja tõrked ehitusobjektil viivad ligi 70% tulemuslikkusest. Otsima on hakatud lahendusi, mis annaks olenemata ehitatavast objektist, võimaluse olla ökonoomsem, tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid projektis ja korraldada sujuvalt kogu logistikaahelat.

Betoonelementidest ehituslahenduse teostaja AS E-Betoonelement, kasutab ettevõttes digitaalset mudeldamist ehk BIM-i (Building Information Modeling), mis võimaldab tarkvara abil hoonet testida ja mõista ehituses ettetulevaid „pudelikaelu“ juba enne, kui töö platsil pihta hakkab.

Projekteerimisosakonna juhataja Jaanus Olop tõi digitaalse mudeli kasutamise eelistest välja, et tootja jaoks on korralikult tehtud mudelis olemas kõik materjalide mahud. Kuna automaatselt on võimalik need materjalid vajadus ettevõtte kuluarvestuse planeerimistarkvarasse (ERP-süsteemi) üle kanda, jääb ära nö joonistest käsitsi materjali tellimise vormistamine.

„Ühtlasti jäävad ära materjali käsitsi sisestamisel tekkivad eksimused,” lisab Olop, et mudelis on võimalik pilte ekraanil igast nurgast pöörata, mis võimaldab planeerida montaaži järjekorda vastavalt projektis kasutatud sõlmedele.

Kuna mudelisse on sisestatud ka ajafunktsioon, on võimalik prognoosida materjalide vajadusi ajas – et materjalid saaks õigeaegselt lattu valmis tellida. Eelnevalt saab kontrollida, kui palju elemendid kaaluvad, mis võimaldab kontrollida, et tellitav kraana oleks tööde teostamiseks piisav. Lisaks teeb virtuaalne mudel mugavamaks ehitusprotsesside skeemide jälgmise, loetleb Olop plusse. „Selgust on rohkem ja vigade arv väheneb.”

Paigaldusosakonna juhataja Marko Haabjärv nendib, et projekteerijatel, kes igapäevaselt programmi kasutavad, on oskused head, siis neil, kes igapäevaselt ehitusplatsil BIM-i ei kasutata, tekib oht, et tarkvara käsitlemise oskused ei juurdu ning kasutegur võib jääda väikeseks.

Info liikumine

Ehituses juhtub sageli, et asjaolud täpsustuvad ja on vaja töö käigus projekti muuta. Olop rõhutab, et muutuste tegemisel on esmatähtis kõigile osapooltele teada anda mida ja milleks muudeti. „Muudatuste mõjude analüüsil on BIM mudel hindamatu abimees. Kuna koondmudelis on kõik projekti osad, on hea hinnata, mida toob endaga kaasa ühe seina asukoha muutmine ventilatsioonitorude või teiste seadmete paiknemise osas ja ka vastupidi – kui torud viia teise asukohta, on mudelis kergest hoomatavad erinevad ristumised,” räägib ta, et kui on soov talasid paigaldada, saab mudelist näha, kas need jäävad hiljem kraanale ette. Elementide tellimisel on lisaks mugav kontrollida, kas elementide platsile tellimise järjekord on õige või on kogemata jäänud kahe tala alune post tellimusest puudu.

„Ka on kergem mõjusid hinnata ja näha alternatiivseid variante,“ jätkab Olop, kelle sõnul on oluline, et ehitusel oleks kõigil võimalus BIM-i kasutada. „Oskus lugeda sisestatud infot ja teistele seda edsai anda, on võtmetähtsusega küsimus, mis eeldab nii projekteerija-, materjali valmistaja- kui ka ehitajapoolset kvaliteetset infosisestust.” Nii võiks igal projektil võiks olla oma BIM koordinaator.

Materjalikulu kontrolli alla

BIM hõlbustab ka koondtabelite tegemist ja materjalikulu arvutamist. „Mina opereeringi kaalude arvutamisel, paigalduskuupäevade täpsustamisel, betoonelementide ja muu materjalide tellimisel BIM-süsteemis, kus on võimalik paigaldusgraafik välja võtta ja sellest lähtuvalt tootmisprogrammi tellimused teha. Eks see ole meie kasvamiskoht, et haldaksime kogu protsessi sujuvamalt,“ sõnab Haabjärv. Juhul kui ehitusprojekt pole meie endi oma ja seda juhitakse kliendi kontorist, on muudatusi keerulisem juhtida ja kogu informatsiooni hallata, tunnistab ta. „Oma majas küsitakse projekti käigus, et kas üks või teine asi töötab. Samas teiste, majast väljast tulevate projektide kohta on tagasisidet keeruline anda. Eriti kui infot tuleb anda tagantjärele, ei pruugi järgmise ehituse juures olla sama inimene või ei liigu info piisavalt kiiresti,“ toob ta näiteks.

„BIM ei ole mingi imevahend,” rõhutab Olop, kelle sõnul peavad protsessid paigas olema. „See on moodne töövahend, mis võimaldab osasid asju lihtsamalt ja kiiremini teha.”

BIM vähendab paberitööd

Olopi sõnul tekivad info liikumises „pudelikaelad“ ootamatutest faktoritest. Pigem muudab BIM ehitamisprotsessi digitaalseks ja vähendab paberitööd, tehes informatsiooni edastamise teistele projekti osapooltele kiiremaks ja täpsemaks. Näiteks, kui tootja on betoontoote ära valanud, siis samal hetkel näevad projekteerijad, ehitajad, tellijad – kõik kellel on mudelile juurdepääs, kogu infot. „Tellijale on see abiks rahavoogude planeerimisel ja võimaldab kontrollida teostatud tööde mahtu. Terve ehituse protsess läheb läbipaistvamaks, võimaldades vanad projektijuhtimismeetodid muuta kaasaaegsemaks, uued ja vähekasutatavad saavad rohkem sõnaõigust.“

 

Vaata ka: https://www.betoonelement.ee/bim/

 

 

 

Kommentaar

Indrek Allmann
Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige

BIM toob ehitustöö tubastesse tingimustesse

Vaadates, mis toimub täna Skandinaavias või näiteks Lätis, oleme me BIM valdkonnas selgelt esirinnas. Tundub, et meil Eestis lihtsalt on olemas harjumus kõike uut vastu võtta.

Projketeerimise tööriistad arenevad päev-päevalt. Oma kogemustele tuginedes võin väita, et täna käib Eestis suurematel objektidel suhtuls ehitajaga 100% läbi BIMi.

Rääkides BIMist on vajalik mõista, et tegelikult ei ole see midagi muud, kui osa klassikalise ehitustöö toomisest tubastesse tingimustesse arhitektide-inseneride käe alla.

Kui see ei kajastu arenduse eelarveridadel, on kohatu eeldada, et puhtalt entusiasmi pealt keegi selle 100% ära teeb.

Alustuseks tuleks eristada, kas objekt on suur või väike, ning kas ehitaja on ühtlasi ka arendaja. Julgen väita, et väiksema hoone puhul loeb BIMist enam meistrimehe kutsemeisterlikkus – täiendav infovoog valdkonnas, mida ta on harjunud nagunii oma peas haldama, ei anna suurt juurde.

Teine lugu on suuremate objektidega, kus lisaks eelarvestusosakonna töö olulisele lihtsustamisele paraneb läbi visualiseerimise kommunikatsioon reaalse töö teostajaga. Kuna BIM projekt on lihtsamini kontrollitav, väheneb arendajate erinevate lisatööde risk, mis tulenevad võimalikest ümberehitusvajadustest või muudest ootamatustest.

Tahan rõhutada, et BIM ei tähenda automaatselt paremat projekti. BIM on tööriist nagu seda on ka harilik pliiats. BIMi mõistes perfektselt on võimalik projekteerida ka sisult täiesti kööbakat asja.

Tänaseks väljakutseks on erinevad BIM standardid – RKASil on oma, Rail Balticul oma, arendajatel ja konsultantidel omad. Tasuks konsolideeruda, sest siis oleks kõigil lihtsam – sellest saab alguse nii eelarve ühtlustatud täpsusaste kui ka alltöövõtjate parem koostöö platsil.

Kõige olulisem on, et ei unustataks, et programmi toodud “vastuolud” projektis võivad olla üpriski tühise kaaluga võrreldes olukorraga, kus ahtitektuurne või insenertehniline lahendus on sisuliselt mäda.