Menu

Kolmapäeval, 12. novembril andis esmakordselt Eestis ekslusiiv-kontserdi maailmakuulus Brasiilia jazzlauljatar Tania Maria, kes on kõrgelthinnatud laulja ja helilooja nii Euroopas kui Ameerikas. Jazzstaar saabus pikaajaliste koostööpartnerite

E-Betoonelemendi ja Saint-Gobain Isover Eesti kutsel esinema nende aastalõpupeole ja sünnipäevaüritusele.

Tania Maria on staar, kelles põimuvad stiilid popist jazzini ning bluesist brasiilia muusikani. Keev temperament, erakordne hääl, briljantne klaverimäng ning meeleolukas improvisatsioon on märksõnad, mis iseloomustavad brasiillanna esinemist ning loomingut.

“Muusika valis mind ja mina valisin muusika. Muusika on minu missioon”, ütleb Brasiilia lauljatar, pianist ja helilooja Tania Maria (1948), kes sai maailmas tuntuks 80-ndate alguses. Brasiilia muusika saadikuna on Tania Maria esinenud pea kõikidel maailma olulistel jazzfestivalidel ja -kontsertidel, osalenud paljudes raadio- ja televisiooniprogrammides ning salvestanud igal aastal heliplaadi.

E-Betoonelemendi turundusdirektor Liivo Leismanni sõnul on tippmuusika väärtustamine ja toetamine osa ettevõtte väärtustest ning traditsioonidest. “Eelmisel aastal andis Harku suures tehases kontserdi jazziajakirjade poolt sajandivahetuse parimaks meeslauljaks tunnistatud Kurt Elling, varem oleme oma parimaid koostööpartnereid kutsunud rütmishow Stomp ning Jaapani hiigeltrummide ansambel KODO esinemisele ,” lisas Leismann.

Loe lisaks pressiteateid:

Immo Mihkelsoni artikkel 13.11.2003 Postimees "Brasiillanna Tania Maria räägib õnnest"

Immo Mihkelsoni artikkel 13.11.2003 Postimees "Laulud kinniste uste taga"

Immo Mihkelson, Postimees

Tania Maria laulis Tallinnas üritusel, kuhu ei müüdud pileteid. Teisisõnu öeldes oli tegemist kinnise kontserdiga, mille korraldasid (ja maksid kinni) oma töötajatele ja äripartneritele E-Betoonelement ja Saint-Gobain Isover.

Kevadel käis Betoonelemendil samamoodi külas tänavu ajakirja Down Beat kriitikute poolt jazzis maailma parimaks meeslauljaks pärjatud ameeriklane Kurt Elling.

Koos Eesti majanduse edenemise ja firmade jõukuse kasvuga kipuvad niisugused kinniste uste ettevõtmised sagenema.

Näiteks esines mõned aastad tagasi Hansapanga jõulupeol norra lauljatar Beady Belle, kellega Jazzkaare publik kohtus alles hea pool aastat hiljem. Selliseid näiteid on teisigi. Ka mujal maailmas.

Muusikahuvilisena tahan mina aga siiralt loota, et selline trend ei süvene, vaid areneb. Näiteks alustas Tele2 oma brändi reklaamivat sarja «Valitud palad» samuti kinniste uste taga väljavalitute seltskonnale head muusikat pakkudes.

Iga järgmise korraga on ettevõtmine muutunud aga muusikahuvilistele järjest avatumaks ja massilisemaks.

Immo Mihkelson, Postimees

Brasiilia tähtlaulja Tania Maria esines eile Tallinnas. Temast ei pidanuks üldsegi saama muusik, sest tema ema oli arvamusel, et see elukutse naisterahvale ei sobi, kuna on hooralik.

Seega oli praegu maailmatuntud lauljale muusikasse minek nagu võitlus. Ta selgitab, et tegelikult muusikuks siiski ei saada, vaid sünnitakse. «Kui pole loomulikku vastupandamatut tõmmet, ei ole ka muusikat,» lausub elava miimikaga ja kõneldes häälevarjunditega huvitavalt mänglev daam, kui istume ühe Tallinna hotelli kohvikus.

«Sul peab sündides kaasa olema enda rütm ja seesmine vaikus, et osata muusikat tõeliselt hinnata - seda ei saa õppida.»

Maria pandi lapsena õppima klassikalist klaverit, seejärel hakkas ta kitarristist isa õhutusel laulma. Ta innustus üha järgmistest asjadest ning ühel heal päeval tuligi tõdemus, et tagasiteed enam pole.

Muusikuks sündinud
«Ma saan oma ema murest praegu aru. Ise ema olles pean ju minagi mõtlema sellele, kuidas mu lapsed elus hakkama saavad.»

Enda sünnipärast seotust muusikaga hakkas Tania Maria tajuma lapsena, klaveriõpingute aegu. Suurest pillist sai tema parim sõber, sealjuures mitte ülekantud tähenduses, vaid tõeline sõber.

«Klaverit mängides tundsin ennast eriliselt hästi, mulle tundus, et ta nagu rääkis minuga. Kogu mu praegune suhe muusikaga toimub läbi klaveri. Minu klaver, see, mis on mul kodus, on kui inimolend.»

Klaverimäng annab Taniale vabaduse, laulmine kahandab seda. «Mängides võid vaadata, mis ümberringi toimub, näed, kuidas inimesed tantsivad või sind jälgivad,» räägib brasiillanna.

«Laulmine nõuab aga niisugust keskendumist, et muuks ei jää ruumi. Klaver juhib mu laulmist. Ilma klaverita ma laulda ei suudaks. Selles mõttes ma vist polegi tõeline laulja.»

Kui Maria oli 13, see oli päris 1960. aastate alguses, kuulis ta Antonio Carlos Jobimi laulu «Chega de Saudade» ja armus bossa nova’sse.

«Akordimuutused olid nii ilusad, et mind tabas nagu mingi ilmutus. Miski väga uus ja ilus jõudis minusse. Sellel oli palju uksi ja võimalusi. Hakkasin ka kõiges muus nägema teistsuguseid tahke. See tunne püsib minuga siiani.»

Energiline ja õnnelik
Järgmine suunanäitaja oli jazz, mis oli peaaegu vältimatu, sest bossa sündis brasiilia muusika ja jazzi armuvahekorrast. Oscar Petersoni tõlgendus «West Side Story’st» oli samuti kui kirgas ilmutus.

Tania Maria esituste puhul märgivad kriitikud tema positiivsust ja väljaelavat energiat, mis kohati on suisa jõuline. Samas väidab ta ise, et tegelikult on tema muusika väga introspektiivne.

«Inimesed tunnevad Tania Mariat, aga nad ei tea, kes olen mina. Ka bossa nova kohta on öeldud, et see on intellektuaalne muusika, aga mina nõnda ei arva. Minu jaoks on see positiivne muusika. Bossa juhib inimeste mõtted helgete unistuste juurde, mis võivad saada tõeks, kui nad seda ise väga soovivad.»

Maria arvates pole elus ilma unistusteta õiget jumet. Minu oletuse peale, et suurem osa brasiilia muusikat on helgelt unistav nagu bossa või õnnelikult pidutsev nagu samba, hakkab ta seda mõtet tõrjudes kätega vehkima.

Samba sisaldavat laulutekstides suurel määral kannatusi. See on mustanahaliste muusika, mis sarnaselt bluusiga kajastab raske elu paineid, soovides sellest kas või korrakski eemalduda.

Muusika kui portree
Tania Maria repertuaar on üsna kirev, ta on loonud isikupärase muusikalise mikstruuri, mille keskmes on kõik seotud Brasiiliaga.

«Tegelikult on mu muusika kui autoportree. Seal on näha kõik, mis mind tõeliselt on puudutanud, kõik, mida olen huvitavat kuulnud. Ma olen hea kuulaja, mitte hea pianist või hea laulja.»

Kui Tania Mariale keegi või miski meeldib, suleb ta silmad ja kuulab. Kõrvade kaudu jõudvat maailm temani tõelisemana kui silmade kaudu.

Ning muusika - Maria ütleb, et ta on nii isekas, et mõtleb esmajoones ikka sellele, kuidas muusika teda ennast õnnelikuks teeb. «Ja kui mina olen laval õnnelik, siis on lootust, et see tunne jõuab ka inimesteni saalis, tehes nemadki õnnelikuks,» räägib ta.

«Keegi ei saa olla õnnelik 24 tundi ööpäevas. Piisab, kui adud õnnetunnet kas või viis või kümme minutit, et veidigi tasakaalustada kurbust ja meeleheidet, mis tekib, kui lülitad televiisori sisse ja näed sealt tänast maailma. Muusika aitab inimestel põgeneda unistustesse. Tähtis on, et selle unistusega midagi ka peale hakataks, midagi paremaks muudetaks.»

Brasiillanna väidab ennast rütmiuskseks inimeseks. Ta aktsepteerib kõike, mis paneb keha tantsiskledes liikuma. Kui mõned inimesed tantsivad selleks, et unustada, siis tema arvates on see rumal. Oluline on tunnetada oma keha, tunnetada elu. Tantsida tuleb selleks, et mäletada, mitte et unustada, arvab Tania Maria.

Muusika on tema arvates maailma ühendav keel. See on tema sõnum.

Tania Maria
• Correa Reis Maria on üks brasiilia muusika tähtlauljaid. Viimased paarkümmend aastat on ta elanud ja töötanud New Yorgis.
• Temalt on ilmunud paarkümmend heliplaati, uusim neist, «Outrageously Wild» tuli välja kaks nädalat tagasi. • Ühe korra (1983) on tema nimi figureerinud ka Grammy kandidaatide seas.

Piret Tali, Eesti Päevaleht on-line uudis

Eesti Päevaleht Eile õhtul andis kontserdisaaliks kohandatud E-Betoonelemendi tehases firma aastapäeval kirgliku ja hoogsa eksklusiivkontserdi maailmakuulus brasiilia jazzlaulja, pianist ja helilooja Tania Maria.

Brasiilia jazzlauljataride paremikku kuuluv Tania Maria (55) kodanikunimega Maria Reis Correa esines koos oma kvartetiga Viva Brazil, kus on peale tema kitarrist Marc Bertaux, trummar Luiz Augusto Cavani ja löökpillidel Mestre Carneiro.

Tania Maria on nii pianist kui laulja. Vahel mängib ta kontserdil kahte klaverit korraga, siis klahvpille ja klaverit korraga. “Ka vokaal ja klaver võivad tihedalt läbipõimunud olla,” lausus ta. Tania Maria vaimustab oma temperamendi, erilise hääle, klaverivaldamise, huumori ja muusikaga, mis ulatub bluusist bossa ja sambani, funky ja scat-lauluni.

“Eks kõik muusikud kasutavad samu vahendeid, aga ainus keeruline asi on iseendaks jääda,” muigas muusik. “Olen alati olnud erinev just seetõttu, et olen iseendaks jäänud.”

“Kõlagu see pealegi naiivselt, aga ma olen ikka veel üllatunud, et mind ja mu muusikat nii kaugel teatakse, et kellelgi üldse aimu on, et ma olemas olen,” tun-nistas lauljanna eile õhtul enne kontserti Harku betoonitehases.

Kahe sigareti süütamise vahel suutis ta temperamentselt rääkida asjadest, mis teda vaimustavad. “Mulle ei meeldi niivõrd suurkontserdid, kus on küll mugav istuda ja hea jook võtta, vaid pigem värsked ideed, tundmatud esinejad ja vahetud muusikud,” lausus ta.

“Mõni ime, et meie, brasiillased õnnelikud oleme, me lihtsalt oskame halva endast väljapoole jätta - see on maagia,” lisas ta. “Arvan, et muusikat ei saa müüa, seda saab anda või kinkida. See andmise pool on mulle selge, vastuvõtmine mitte veel niivõrd. Vastuvõtmine nõuab suurt avatust, et kõik kohale jõuaks.”

Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm on öelnud, et eestlastele meeldib Brasiilia muusika - eelkõige tänu Jobimi bossanovadele. Ermilegi pakuksid Eestisse festivalile kutsumiseks huvi just Tania Maria, Joyce, Paula Morelenbaum ja Rosa Passos.

“Ma lihtsalt haarasin võimalusest kinni,” vastas Tania Maria küsimusele, kuidas ta tehasekontserdi pakkumisse suhtus.

“Miks te arvate, et ma siinkandis varem pole esinenud, olen korduvalt esinenud Soomes, Moskvas, isegi Gruusias,” ütles lauljanna.

Tania Maria sõnul on tema lemmiksaal see, kus ta parajasti esineb. ”Pole vahet, kas tegu on tehase kontserdisaaliga või Carnegie Halliga. Mõistagi on suurtes saalides parem akustika ja klaverid, aga see pole kõige põhilisem.”

Objekt: Overok laohoone
Asukoht: Saku vald, Tänassilma küla, Põikmäe tn. 1
Arhitektuuribüroo: Studio Kuriks OÜ
Konstruktiivse osa projekteerija: E-Betoonelement AS
Ehituse peatöövõtja: Megaron-E AS

Eelmisel nädalal alanud montaažitööd Overoki baashalli-tüüpi laohoonel on jõudnud esimeste seinaelementide paigaldamiseni. See on teine baashall, mis on seni ehitatud Eestisse. Ning paari nädala jooksul hakatakse ehitama juba ka kolmandat – Kiilto Eesti kontori ja laohoone Tartu mnt-le, mis tuleb samuti baashalli konstruktsioonis.

Overoki laohoonel on põrandapinda ligi 3000 m². Konstruktsioon koosneb kandvatest kolmekihilistest raudbetoonvälisseintest ja suureavalistest STT-laepaneelidest, mis valmistatakse 2,4m moodulsüsteemis. Kuna hoonel on 4 löövi, siis keskmistes löövides on post-tala karkass. Olme ja kontoripind on paigutatud teisele korrusele, vahelagi on õõnespaneelidest. Seinapaneelide välisviimistlus on värvitud betoonpind.

E-Betoonelemendi töövõtt koosneb tehnilisest projekteerimisest ja elementide valmistamisest. Tarne kestab 1 kuu, montaa¸itööd kestavad septembri algusest oktoobri keskpaigani, paigaldust teostab RBD Ehitus. Ehitis valmib 2003a. lõpuks.

E-Betoonelement esitles peokülalistele koos Tänassilma tehnopargi arendajaga, OÜ-ga Mergo Holding välja töötatud mitmeotstarbelist betoonist moodulhalli - Baashall.

Baashalli mudel mis oli esmaesitlusel sellekevadisel ehitusnäitusel, pälvis tähelepanu ka tehnopargi avamisüritusel.

Tänassilma asukoht ja soodsad ehitusgeoloogilised tingimused loovad head eeldused kvaliteetsete ja pikaealiste betoonehitiste rajamiseks. Betoonhoonete läbi loodav keskkond ja nende pikaajaline väärtus haakub samas arendajate püüdega pakkuda kvaliteetset ning kõrgetasemelist ärikeskkonda arenevatele suurettevõtetele.

Tännassilma tehnopark on kujunenud teerajajaks uuele suunale kinnisvaraarenduses – ühtse kontseptsiooni järgi väljaarendatud, kaasaegse ja kõrgekvaliteedilise tööstus-maastiku kujundamisele. Sügisel hakkab Tänassilma tehnopargis kerkima esimene Baashall - ligemale 3500 ruutmeetrine laokompleks. Seni on Baashalli kasutatud Nefab Eesti 6000 ruutmeetri suuruse tootmishoone konstruktsioonis Lagedil.

Uus ehitis kerkib Tehnikaülikooli peamaja kõrvale, Ehitajate tee äärde. 6770-ruutmeetrise brutopinnaga kuuekorruselises hoones hakkab kasulikku pinda olema ligi 5700 ruutmeetrit. Valmivasse hoonesse planeeritud kaasaegsed auditooriumid, laborid ja kabinet

Objekt: Tallinna Tehnikaülikooli Energeetikateaduskond
Asukoht: Tallinn, Ehitajate tee 5
Arhitektuuribüroo: Mai Shein
Üldprojekteerija: Neoprojekt
Projektijuht: AS Remet

Uus ehitis kerkib Tehnikaülikooli peamaja kõrvale, Ehitajate tee äärde. 6770-ruutmeetrise brutopinnaga kuuekorruselises hoones hakkab kasulikku pinda olema ligi 5700 ruutmeetrit. Valmivasse hoonesse planeeritud kaasaegsed auditooriumid, laborid ja kabinetid peaksid oluliselt parandama praegu Koplis asuva energeetikateaduskonna töö- ja õppimistingimusi. Hoone sisaldab endas nelja erinevat instituuti: Elektrijaamade ja Jõuelektroonika Instituut, Elektroenergeetika Instituut, Mäeinstituut ja Elektrotehnika Aluste ja Elektrimasinate Instituut.

Hoone funktsionaalne skeem on nii lahendatud, et kõik instituudid paiknevad erinevatel korrustel. Raskete seadmetega varustatud laboratooriumid on esimesel korrusel. Teise korruse tasandile jääb põhiline ühendus olemasoleva ülikooli hoonega ja siit saab alguse vertikaalne, kõiki korruseid läbiv katusaknaga õhuruum, mis on ääristatud rõdudega. Dekanaat on teisel korrusel ja rektoraat on kuuendal korrusel. Kaks suurt, 150-kohalist üldauditooriumit on paigutatud teineteise kohale ja moodustavad suure punasest kivist viimistletud pinnaga kaarja vormi.

Hoone ehitatakse betoonelementidest ja viimistletakse struktuurkrohviga. E-Betoonelemendi töövõtt koosneb betoonkonstruktsioonide valmistamisest, tarne kestab märtsist juuni lõpuni.

Energeetikahoone ehituse tellija on Tallinna Tehnikaülikool. Ehituse maksumuseks kujuneb ca 65 miljonit krooni, millele lisandub sisustuse maksumus. Ehitise on projekteerinud arhitekt Mai Shein, ehitustöid teostab AS Remet.

Energeetikateaduskonna uus hoone peaks valmima käesoleva aasta lõpuks, seega 2004 -nda aasta semester peaks algama uues Energeetikateaduskonna hoones.

Kõik õigused kaitstud © 2024 E-Betoonelement OÜ Powered by TENFOR marketing
magnifiercrossmenuchevron-down