Immo Mihkelson, Postimees

Tania Maria laulis Tallinnas üritusel, kuhu ei müüdud pileteid. Teisisõnu öeldes oli tegemist kinnise kontserdiga, mille korraldasid (ja maksid kinni) oma töötajatele ja äripartneritele E-Betoonelement ja Saint-Gobain Isover.

Kevadel käis Betoonelemendil samamoodi külas tänavu ajakirja Down Beat kriitikute poolt jazzis maailma parimaks meeslauljaks pärjatud ameeriklane Kurt Elling.

Koos Eesti majanduse edenemise ja firmade jõukuse kasvuga kipuvad niisugused kinniste uste ettevõtmised sagenema.

Näiteks esines mõned aastad tagasi Hansapanga jõulupeol norra lauljatar Beady Belle, kellega Jazzkaare publik kohtus alles hea pool aastat hiljem. Selliseid näiteid on teisigi. Ka mujal maailmas.

Muusikahuvilisena tahan mina aga siiralt loota, et selline trend ei süvene, vaid areneb. Näiteks alustas Tele2 oma brändi reklaamivat sarja «Valitud palad» samuti kinniste uste taga väljavalitute seltskonnale head muusikat pakkudes.

Iga järgmise korraga on ettevõtmine muutunud aga muusikahuvilistele järjest avatumaks ja massilisemaks.